Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Valgus kui elektromagnetlaine - Coggle Diagram
Valgus kui elektromagnetlaine
LAINED
Laineline olemus avaldub ruumis leviva elektri- ja magnetvälja perioodilises muutumises
Elektromagnetlainete erinevus vee- ja helilainetest
Laineid kirjeldatakse kahesuguste graafikutega
Need näitavad võnkumiste levimist ajas või ruumis.
Esimesel juhul registreeritakse elektri - ja magnetvälja väärtused teatud ajahetkel piki mingit ruumisuunda
Teisel juhul registreeritakse väljade muutumist ajas ühes kindlas ruumipunktis
Mõlemal juhul muutuvad elektri- kui ka magnetvälja siinusfunktsiooni järgi ehk
sinusoidaalselt
VALGUSLAINE
Valgus saab ka levida täielikus tühjuses
Eetrivõnkumine
Valguslaine koosneb ristsuunas võnkuvast elektri- ja magnetväljast
Valguslaine all peame silmas ainult elektrivälja muutumist
Elektriväli ja magnetväli on valguslaine lahutamatud osad
VALGUSLAINET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED
Kujutame keralainet ringjoone ja tasalainet sirge abil.
Tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp (valgusvihk), keralainele – hajuv või koonduv kiirtekimp.
Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380…760 nm.
Lainepikkus λ näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti, näiteks naabermaksimumi vahel
Laineperiood T näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks
Laine sagedus f näitab, mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus.
Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. Valguse kiirust vaakumis märgitakse tähega c.
Laine faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel
Valguslaines on muutuvaks suuruseks E-vektor, mis muutub siinusfunktsiooni kohaselt.
Valguse intensiivsus I näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku
Igapäevases elus kasutatakse intensiivsuse asemel ka väljendeid: valguse tugevus või heledus.