Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Füsioloogia, Hormoonid, valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) -…
Füsioloogia
Süda
Südant ümbritseb tihedast sidekoest
südamepaun
. Südamepauna õõs on täidetud
vedelikuga
, mis vähendab südame töötamisel tekkivat hõõrdumist.
(Сердце окружено плотной соединительной тканью перикарда. Перикардиальная полость заполнена жидкостью, которая уменьшает трение, вызванное работой сердца.)
Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks- vasakuks ja paremaks
ning need pooled pole omavahel ühenduses kuigi nad töötavad samaaegselt. Mõlemas pooles on olemas
koda ja vatsake
(камера и желудочек). Sellest järeldub, et
inimese süda on neljaosaline.
Vatsakesed asetsevad kodade all.
Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid ja paremasse kotta kehaveenid.
Samuti on
vasaku vatsakese lihased kõige paksemad
kuna sealt pumbatakse veri üle terve organismi laiali
Kopsuveenid toovad kopsus hapnikuga rikastunud vere südamesse
(Легочные вены доставляют обогащенную кислородом кровь к сердцу)
Kehaveenid seevastu toovad kehast südamesse hapnikuvaest verd
(Вены тела, с другой стороны, доставляют дефицитную по кислороду кровь от тела к сердцу)
Klapid
Kodade ja vatsakeste vahel on
hõlmased südameklapid
.
Nende ülesanne on kindlustada, et veri liiguks AINULT kodast vatsakesse.
(Их задача - убедиться, что кровь течет только из предсердия в желудочек) Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ning veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ning suleb need ja veri surutakse südamest välja veresoontesse.
Poolkuuklapid
on vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel. Ka nemad lasevad verel liikuda vaid ÜHES SUUNAS –
südamest välja.
Väike vereringe
saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub
difusioon
, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse
suur vereringe.
Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks.
Katteelundkond
kaitseb organismi keskkonnamõjude eest.
Välisärrituse vastuvõtmine ja organismi kaitsmine
väliskeskkonna ebasootsete mõjude eest.
Katted koosnevad tavaliselt
epiteelkudedest koos närvirakkudega
Nahk
temperatuuri reguleerimine,
D-vitamiini valmistamine (naharakkudes leidub provitamiini D3, mis päikesevalguse toimel muutub D-vitamiiniks),
liigse päikesekiirguse eest kaitsmine,
bakterite, viiruste ja naha kulumise eest kaitsmine,
nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab keemiliste ainete ja vee sissepääsu;
vere depooks olemine.
Karvad (juuksed) ja küüned
on marrasknaha sarvmoodustised.
Juuste värvi määrab spetsiifiline
pigment-melaniin,
mida toodetakse juuksefolliikulite rakkudes.
Küüned sisaldavad
keratiini
Veresooned
Arteriteks
nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab
südamest elunditesse.
Pärgarter
varustab verega südamelihast
Suurem arter on
aort
Kapillaarid
kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all.
Ühendavad
artereid veenidega
Kapillaarides toimub gaaside vahetus
, mille käigus rakud annavad ära elutegevuses tekkinud CO2 ja saavad verest O2.
Veenideks
nimetatakse veresooni, milles veri voolab
elunditest südame suunas.
On
klapid,
mis tagavad vere ühesuunalise voolu
Seedelundid
Seedeelundkonna ülesanne on organismi toitainetega varustamine.
Seedeelundkond koosneb: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak. Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke
ensüüme
Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku.
Kuse- ja suguelundkond
Kuse-ja suguelundkonna moodustavad kaks funktsionaalselt erinevat süsteemi -
kuseelundid ja suguelundid.
Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud.
Neerud
filtreerivad
verest välja jääkaineid ja
reguleerivad
sellega kehavedelike hulka ja koostist ning
aitavad säilitada
vere keemilist koostist stabiilsena.
Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv.
Kui organismi satub mõnda ainet
liigselt
, näiteks
glükoosi
magusa liigsel tarbimisel, siis
sisaldab uriin ka veidi glükoosi
. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa.
Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui
kumbki neerud ei tööta
, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk
dialüüsiaparaati
Suguelundid vaata
"paljunemine ja areng"
:!:
Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine, suguelundite ülesandeks on soo jätkamine.
Lisaks kuserituelundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud
(põhiliselt süsihappegaasi eritamine)
ja nahk
(higistamine).
Närvisüsteem
võtab retseptorite vahendusel informatsiooni organismist ja väliskeskkonnast ning töötleb, säilitab seda ning juhib selle põhjal elundite kasvu ja talitust.
Inimese närvisüsteem jaguneb
kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks.
Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist
ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma.
Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust.
Kesknärvisüsteemis saab eristada
hallainet ja valgeainet.
Hallaine koosneb peamiselt
närvirakkude kehadest
, valgeaine moodustavad aga
närvirakkude pikad jätked
Suuraju
- kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. On jaotunud
paremaks ja vasakuks poolkeraks
, mis on omavahel närvidega ühendatud.
Ajukoor
juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.
Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused :
kuklasagaras nägemiskeskus
oimusagara välispinnal kuulmiskeskus,
sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus,
laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus,
tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus
Väikeaju
asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne.
Keskaju
edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust
Piklikaju
ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust.
Seljaaju
vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Samuti juhib seljaaju tingimatuid reflekse, st. aitab kiiresti reageerida hädaolukorras.
Vaheajus
asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.
Perifeerne närvisüsteem
jaguneb:
aferentne ehk sensoorne osa
Informatsiooni suunamine potentsiaalide näol retseptoritelt kesknärvisüsteemi.
eferentne ehk motoorne osa.
Potentsiaalide juhtimine kesknärvisüsteemist skeletilihastele.
Autonoomse närvisüsteemi osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselt troofilist mõju
st. reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit.
Funktsionaalset mõju
(st. talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele.
Autonoomse närvisüsteemi osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselt funktsionaalset mõju
: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule.
Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on
: südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine, bronhide laienemine, südame veresoonte laienemine, kopsude veresoonte laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine.
Meeleelunditeks
nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast.
Meeleelundeile on iseloomulik
väga suur retseptorite hulk
piiratud alal. Meeleelundid on kohastunud
füüsikaliste või keemiliste ärrituste
vastuvõtuks.
Neid jaotatakse:
nägemiselundid
kuulmiselundid
tasakaaluelundid
maitsmiselundid
haistmiselundid (нюх)
kompimiselundid (осязание)
Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda
Immuunsus
Paljude loomade
spetsiifiline kaitse ja vastupanuvõime või ka vastuvõtmatus
näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Immuunsuse ülesanne on
tagada organismile stabiilne sisekeskkond ning eristada oma võõrast
Tunnistatakse peamiselt
kahte liiki immuunsust:
kaasasündinud immuunsus
omandatud immuunsus
Tagatakse
antikehadega ja B-hepatiidi vastase vaktsineerimisega
Ensüümid
valgud, mis
katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus
ja kiirenevad neid
Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid on
Maltaas
on ensüüm,
mis lõhustab oligosahhariidis (suhkruid) glükosiidsidet
, mille tagajärjel vabaneb glükoos
Ensüüm võib olla nii
rakusisene, rakuväline kui ka membraaniseoseline
Laktaas
on ensüüm, mis
lõhustab piimas ja piimatoodetes sisalduva laktoosi
ehk piimasuhkru organismis imenduvasse vormi.
Sahharaas
lagundab
lauasuhkrut sahharoosi
Pepsiin
ensüüm
maos
(желудок), mille abil algab
valkude lõhustamine.
Lipaas
koos sapiga (желчь)
aitab seedida rasvu
Amülaas
on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist (крахмал) maltoosiks,
mille maltaas lõhustab glükoosiks
Taimedes toodetakse amülaasi
viljade küpsemisel ja terade idanemisel
(созревание плодов и прорастание зерна)
Amülaasi sisaldab inimesel
pankrease nõre ja sülg
(в секрете поджелудочной железы и в слюне)
Proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, amino- ja karboksüpeptidaasid)
jätkavad
valkude
lagundamist aminohapeteks
Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud
, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel.
Kopsud on paariselundid, milles toimub gaasivahetus. Inimese parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks
. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise
kopsukelmega.
Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on
täidetud vedelikuga.(
Легкие - это парные органы, которые обмениваются газом. Правое легкое человека делится на три, а левое легкое на две доли легкого. Легкие покрыты тонкой соединительной мембраной легкого. Внутренняя поверхность грудной полости также выложена пленкой. Узкое пространство между ними заполнено жидкостью.)
Alveoolid
on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid.
Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel.
Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed
erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse.
Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime.
Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad:
ajuripats ehk hüpofüüs,
käbikeha ehk epifüüs,
kilpnääre,
kõrvalkilpnäärmed,
harkelund ehk tüümus,
kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared,
neerupealised,
sugunäärmete endokriinne osa.
Tugi- ja liikumiselundkonna
hulka kuulub
luustik koos liigeste ja teiste liiduste
, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega.
Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa.
Luustikul on kaks põhifunktsiooni -
mehhaaniline ja bioloogiline.
Mehhaanilise funktsiooni
ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda.
Bioloogiline funktsioon
on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses.
Hormoonid
Insuliin
hormoon, mis
alandab veres glükoosisisaldust
, sest kergendab selle sissepääasu verest rakkudesse
Glükagoon
hormoon, mis
aktiveerib glükogeeni lagundavaid ensüüme ja tõstab veresuhkru taset
Progesteroon
hormoon, mis
kindlustab viljastatud munaraku kinnitumise limaskestale ja arengu raseduse esimeses pooles
Adrenaliin
stimuleerib glükogeeni lagunemist maksas, soodustab rasvade lagundamist
valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks
süsivesikud - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks
lipiidid - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks
Autoimmuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi antigeenide vastu
– rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid (sest peab iseenda koostisosi ekslikult võõraiks), tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).
Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve.
Seljaajust lähtub 31 paari närve.
Perifeerse närvisüsteemi peamised ülesanded on varustada
kesknärvisüsteemi infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele.