Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Paljunemine ja areng, Rakutsükli võib jagada kolme perioodi:, Meioos on…
Paljunemine ja areng
-
-
-
Rakkude jagunemine
Meioos
Meioos on rakkude jagunemise viis, mille tulemusel moodustub ühest diploidsest (2n) eellasrakust neli haploidset (n) rakku
Meioosile eelneb interfaas, kus DNA kahekordistub, et saaksid moodustuda kahekromatiidilised kromosoomid
-
-
-
Mitoos
Mitoosiks nimetatakse rakutuuma jagunemise viisi, mille tulemusel moodustub kaks geneetiliselt identset ja sama kromosoomide arvuga tütarrakku
Profaas on jagunemiseks ettevalmistav faas. Profaasis kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks. Interfaasisis toimunud DNA replikatsiooni järel on kromosoomid kahekromatiidilised, kaks identset kromatiidi on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Profaasis tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja algab kääviniidistiku (tugev valguline niit) moodustumine.
Metafaasis kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge.
Anafaasis kääviniidid lühenevad ATP energia arvel ning tõmbavad kromatiidid raku poolustele. See tähendab, et tsentromeer kahestub ja igast kahekromatiidilisest kromosoomist tõmmatakse üks kromatiid (koopia) ühele raku poolusele ja teine teisele
Telofaasis kääviniidud kaovad, sünteesitakse uued tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine tütarrakkude vahel. Rakumembraan sopistub sisse ja rakud eralduvad. Taimerakus tekib rakuvahesein.
Naise suguelundkond
Naise suguelundkonna moodustavad tupp, emakakael, emakas, munajuhad ja munasarjad
Emakas on lihaseline organ, kus areneb loode
Munajuhad on umbes 12 cm pikkused lihaselised torud, mis avanevad lehtrikujuliselt munasarjade poole. Munajuhas toimub viljastumine
Emakakael on kitsas kanal, mis ühendab tuppe ja emakat
-
-
Ovogenees on munaraku ehk ovotsüüdi areng naise suguelundkonnas. Ovogenees on tsükliline protsess, mis enamasti toimub vaheldumisi kummaski munasarjas
Haploidsed munarakud moodustuvad meioosi teel munasarjas. Munaraku eellasrakud on diploidsed ovogoonid.
Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas, seega on naisel sündides juba olemas kõikide munarakkude eellasrakud. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes
Ovogeneesi tulemusel moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti, mis hukuvad
Mehe suguelundkond
Mehe suguelundkonna moodustavad munandid, suguti, eesnääre, seemnejuhad ja seemnepõiekesed
-
Eesnääre toodab nõret, mis tagab spermide parema liikumisvõime.
-
Munandid toodavad meessuguhormooni ja munandite väänilistes seemnetorukestes valmivad seemnerakud. Paar nädalat enne sündi laskuvad munandid munandikotti, mis asub väljaspool kehaõõnt ja hoiab munadites temperatuuri umbes 35C.
-
-
-
Tagasiside
Negatiivne tagasiside – valdav. Organismi talitlust korrigeeritakse kõrvalekalletest tulenevalt. N: külmas keskkonnas hakkab organism soojuskadu vähendama
Positiivne tagasiside – kõrvalekalle võimendab mingit reaktsiooni. N: oksendamine ja vere hüübimine, sünnitamine.
-
Meioos on rakkude jagunemise viis, mille tulemusel moodustub ühest diploidsest rakust neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. Tütarrakkude geneetiline erinevus on tingitud meioosi esimese jagunemise profaasis toimuvast kromosoomide ristsiirdest, kus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega juppe ehk pärilikku materjali :pencil2:
-
Kahe jagunemise vahel võivad kromosoomid lahti keerduda, kuid DNA replikatsiooni ei toimu. Tsentrioolid kahestuvad :warning:
Viljastumine toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot
Spermatogenees 4 gameeti, 0 kaaskeha
Ovogenees 1 gameet, 3 kaaskeha
Uurea (мочевина) kontsentratsioon loote veres on kõrgem, lui ema veres
Protsessid, mis toimuvad meioosi käigus, aga mitte alati mitoosi käigus: ristside, geenide rekombinerumine, homoloogiliste kromosoomide lahknemine