Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Kokkuvõttev ideekaart - Coggle Diagram
Kokkuvõttev ideekaart
Metallide tootmine
Karbotermia- kõrgel temp. metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil.
Vähem levinud tootmismeetodid- 1. Väga aktiivseid metalle (nt IA, IIA metallid) saadakse elektrolüüsi teel. 2. Metallioksiide on võimalik puhastada ka vesinikuga reageerides. Tekib veeaur ning puhas metall.
Alominotermia- redusteeriana kasutatakse aktiivsemaid metalle, nt alumiiniumi. Kasutatakse ka magneesiumi või naatriumi. (aktiivsemaid metalle)
Sulfiidiliste mineraalide särdamine- Sulfiidsete minerallide redusteerimisel saadud metall sisaldab märgataval hulgal väävlit, mis halvendab metalli omadusi. Sellepärast on otstarbeks viia sulfiidsed mineraalid enne redusteerimist üle vastavateks oksiidideks. Selleks kasutatakse rikkastatud maagi kuumutamist õhuhapniku juuresolekul ehk säärdamist.
Maakide rikastamine- Rikastamisel eraldatakse maagist suurel osal kõrvalaineid. Kasutades ära nende ainete füüsikaliste omaduste (nt tiheduse, märgvuse,või magneetiliste omaduste) erinevust.
kõige enam toodetud metallid
RAUD- sellest tehakse tööristu, autosid, ronge jne.
VASK- sellest tehakse elektrijuhtmeid ja münte.
TSINK-kasutatakse televiisori ekraani katmiseks, tsingist tehakse veel katuseplekke.
ALUMIINIUM- tehakse lennuki osi, fooliumi ja elektrijuhtmeid.
KULD ja HÕBE- ehete valmistamiseks.
Metallide reageerimine:
Veega
Metallide reageerimine veega sõltub nende asukohast metallide pingereas.
Metallide reageerimisel veega eraldub vesinik. 2 Na+ 2 H2O= 2 Na OH+ H2
Osad reageerivad veeauruga. Tekib oksiidja vesinik. Zn+ H2 SO4= Zn SO4+ H2
Ülejäänud metallid ei reageeri veeauru ja veega.
Lahjendatud hapetega:
Metallide pingereas vesinikust vasakul asuvad metallid reageerivad lahjendatud hapete lahustega. Reaktsiooni saaduses on sool ja vesinik. nt Mg+ 2 HCl -> Mg Cl2 + H2
Vesinikust paremal asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.
Soolalahusega
Väga aktiivsed metallid (IA, IIA kaltsium ja temast allapoole jäävad) reageerivad alguses veega ega tõrju soolast metalli välja.
Ülejäänud metallide puhul tõrjub aktiivsem metall vähem aktiivse metalli soolalahusest välja. Tekib puhas vähemaktiivne metall ning aktiivsema metalli sool. nt Cu+ 2 Ag NO3 -> 2 Ag + Cu (NO3)2
Mittemetallidega
Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (eriti aktiivsemate mittemetallidega nagu hapnik, väävel ja halogeenid).
Nt raua reageerimisel väävliga tekib raud(II) sulfiid ehk Fe S ning reageerimisel fluoriga raud(III) fluoriid ehk Fe F3, sest fluos on tunduvalt tugevam mittemetall.
Metallide jagunemine:
aktiivsed metallid (K, Na, Ca, Ba, Li, Mg)
keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mn, Zn, Cr, Fe)
väheaktiivsed metallid (Ni, Sn, Pb, H2, Cu, Hg, Ag, Pt, Au)
Jagunevad perioodilisustabelis
I A rühm (leelismetallid)
II A rühm (leelismuldmetallid)
B rühmad (siirdemetallid)
Metallilisus perioodilisustabelis
rühmas (kasvab ülevalt alla) 2. perioodis (kasvab paremalt vasakule)
Elementide metallislisus suureneb perioodilisustabelis siis kui liikuda alla, vasakule.
Metallide keemilised omadused:
Metallidele on omane suur aatomiraadius, väike arv elektrone väliskihil ning suhteliselt madal elektronegatiivsus ehk aatomi võime elektrone siduda.
Reaktsioonides käituvad nad enamasti redutseerijatena, ehk loovutavad enda väliskihi elektrone.
Metallide füüsikalised omadused
(hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus ja hea sepistavus)