Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Mittemetallid - Coggle Diagram
Mittemetallid
Värvus
Süsinik
Teemanti olekus
: läbipaistev ja värvusetu
Grafiidi olekus
: must ja läbipaistmatu
Gaasid CO ja CO2 on läbipaistvad ja värvitu gaasid
Väävel
Tava olekus
: erkkollane
Plastiline väävel
: pruun
Rombiline ja monokliine väävel:
erkkollane
Fosfor
Enamasti
on ta valge ja punane
Saadav on ka violetne ja must
Hapnik
Värvitu
Dihapnik
: värvitu
Osoon
: sinakas
Kasutusvaldkonnad
Süsinik
: näiteks täiteaine kummisegudes (näiteks rehvide tootmiseks), värvide ja lakkide toomiseks jne.
Teemant
: näiteksa ehete valistamiseks, kaubandus, kivimipuuride, lõiketerade, klaasinugade, lihvimispulbrite jt töövahendite valmistamiseks
Grafiit
: näiteks pliiatsites, elektrijuhtimiseks
Hapnik
: eelkõige hingamiseks veel ka näiteks meditsiinis, majanduslikus tegevuses, keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, metallide valmistamisel jne.
Osoon
: näiteks külmhoonetes hallituse ja bakterite ohjamiseks, likööri ja puidu laagerdamiseks.
Dihapnik
: Soodusab põlemist, kasutatakse meditsiinis, keemilistes reakstsioonides.
Väävel
: näiteks aku tootmiseks (väävelhappe), lõhkeainete, tuletikkude, värvide ja muude kemikaalide tootmiseks jne.
Rombiline väävel
: väävelhappe tootmiseks, kummi vulkaniseerimiseks, põllumajanduses fungitsiidina ja kolloidse väävlina - ravimina.
Fosfor
: näiteks tikutööstuses, määrdeainetes ja puhastusvahendites(seal hulgas ka autotööstus).
Valge fosfor
: süütepommide, suitsupommide ja lahingumoona valmistamiseks.
Punane fosfor
: näiteks tikutööstuses
Allotroopia
Süsinik
grafiit
tahke, kuid väga pehme
Teemant
tahke ning väga kõva
grafeen
tahke kõva süsiniku allotroop(aatomi paksune planaarne leht)
fullereen
sarnane grafeeniga, kuid on kera- või torukujuline
Väävel
(kolm tuntumat)
Rombiline
väävel
S8 kõige püsivam vääävli allotroop
monokliine
väävel
on kristalne
Plastiline väävel
plastiline
Fosfor
Punane fosfor
on pulberina
Must fosfor
on tahke
Valge fosfor
on tahke
Hapnik
Dihapnik
O2
Osoon
O3
Agregaatolek
Tahke
C
,
P
, Si,
S
, I2, B, As, Se, Te (normaaltingimustel)
Gaas
N2, H2,
O2
, Cl2, F2 ja väärisgaasid
Vedel
Br2
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuuri kohta mittemetallid on mitmekesised
Fosfori
sulamistemperatuur on 44,1°C
Must fosfor
sulab >600°C
Valge fosfor
585-600°C
Punane fosfor
44°C
Hapniku
sulamistemperatuur on väga madal -218,8°C
Dihaphik
sulab -218,8°C
Osoon
sulab 192,5°C
Väävli
sulamistemperatuur sõltub aine puhtusest. Enamasti 110-120°C
Rombiline väävel
sulab 95°C
Plastiline vääve
l sulab 300°C
Kõige madalama sulamistemperatuuriga mittemetallid on gaasi olekus mittemetallid
Süsinik
on kõige kõrgema sulamistemperatuuriga. >2000°C
Teemanti
sulamistemperatuur 3500°C (muutub grafiidiks)
Grafiidi
sulamistemperatuur 3700°C (aurustub)
Keemistemperatuur
Sarnane sulamistemperatuuriga on ka mitmekesine
Väävli
keemistemperatuur on 444,6°C
Allatroopide keemistemperatuur sarnaneb väävliga >445°C
Fosfori
keemistemperatuur on 280°C
Allotroopide keemistemperatuur on umbes sama fosforiga või ka kõrgem.
Süsiniku
keemistemperatuur on 4827°C
Allotroopide keemistemperatuur on umbes sama kõrge.
Hapniku
keemistemperatuur on -183°C
Osoon
keeb -122°C
Dihapnik
keeb -183°C