Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Metallid - Coggle Diagram

- - - - Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks.
    - - Vaske kasutatakse peenraha vormimisel, sest vask on vastupidav. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid.
    - - Alumiinium on väga levinud metall, mis on oluline lennukitööstuses (duralumiinium), sest ta on kerge. Alumiiniumiga kaetakse ka konservipurkide sisepindu ja tehakse fooliumi. Fooliumi saab kasutada küpsetamiseks ja selle sisse saab pakkida toiduaineid. Alumiiniumi kasutatakse ka peeglite (alumiinium on hea peegeldusvõimega) ja elektrijuhtmete valmistamiseks (hea elektrijuhtivus).
    - - Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid - teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Puhast rauda aga ei kasutata, sest see on liiga kallis, pehme ning venib kergesti. Raud on tugev, kuid vähe vastupidav, sest läheb niiskuse tõttu roostetama.
    - - Volfram on raske ja kõva, seda kasutatakse hõõglampide niitide valmistamiseks.
- - - - keemiliselt aktiivsed ning moodustavad veega reageerides lahustuvaid aluseid
  - - - väga kõrge keemiline aktiivsus ning võime moodustada vees lahustuvaid tugevaid aluseid ehk leeliseid.
- - - - Reaktsioonides käituvad nad enamasti redutseerijatena ehk loovutavad enda väliskihi elektrone
        
        Oksüdeerijana üldjuhul käitub metall ainult juhul, kui mõni teine aktiivsem metall tema koha endale võtab.
        
        Näiteks reaktsioonis metalli ja soola vahel, kui aktiivsem metall tõrjub soolalahusega reageerides soolast passiivsema välja. Seeläbi passiivsem metall, mis eelnevalt oli loovutanud elektrone, muutub taas lihtaineks.
      - Metallidele on omane suur aatomiraadius, väike arv elektrone väliskihil ning suhteliselt madal elektronegatiivsus ehk aatomi võime elektrone siduda.
      - Metallide reageerimine
        
        Lahjendatud hapetega
        
        Vesinikust paremal asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.
        
        Metallide pingereas vesinikust vasakul asuvad metallid reageerivad lahjendatud hapete lahustega. Reaktsiooni saadusteks on sool ja vesinik
        nt Mg + 2HCl -> MgCl2 + H2
        
        Soolalahustega
        
        Ülejäänud metallide puhul tõrjub aktiivsem (pingereas vasakul asuv) metall vähem aktiivse metalli soolalahusest välja. Tekib puhas vähemaktiivne metall ning aktiivsema metalli sool.
        nt Cu + 2AgNO3 -> 2Ag + Cu(NO3)2
        
        Väga aktiivsed metallid (IA, IIA kaltsium ja temast allapoole jäävad) reageerivad alguses veega ega tõrju soolast metalli välja.
        
        Veega
        
        Metallide reageerimine veega sõltub nende asukohast metallide pingereas.
        
        2) Osa keskmise aktiivsusega metalle reageerivad kuumutades veeauruga. Tekib oksiid ja vesinik. nt Zn + H2O -> ZnO + H2
        
        3) Ülejäänud metallid
        ei reageeri ei veega ega veeauruga.
        
        1) Aktiivsed metallid (terve IA, IIA Ca ning temast allapoole jäävad) reageerivad veega toatemperatuuril. Tekib leelis ja vesinik.
        nt 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2
        
        Mittemetallidega
        
        Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (eriti aktiivsemate mittemetallidega nagu hapnik, väävel ja halogeenid). Mittemetallidega reageerimine on ühinemisreaktsioon. Reaktsiooni käigus toimub elektroni üleminek metallilt mittemetallile, sealjuures muutuvad mõlema oksüdatsiooniastmed.
        
        Näiteks raua reageerimisel väävliga tekib raud(II)sulfiid ehk FeS ning raua reageerimisel fluoriga raud(III)fluoriid ehk FeF3, sest fluor on tunduvalt tugevam mittemetall.
      - Lisaks vaata samalt mõistekaardilt "Jagunemine perioodilisustabelis" ja "Metallilisus perioodilisustabelis".
  - - - Mitmed metallid on tänu metallivõre ehituslikule omapärale plastsed, ehk nende kuju on lihtsasti sepistatav ja vormitav.
    - - Kõvaduse poolest (ehk vastupidavuse poolest kriimustustele) erinevad metallid teineteise suhtes rohkem.
        
        Kõvad metallid on näiteks kroom (Cr), osmium (Os), mangaan (Mn).
        
        Pehmed metallid on leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au).
    - - Enamus metalle suuremate kogumitena hõbehallid, peene pulbrina hallikasmustad.
    - - Kõrge sulamistemperatuuriga metallid on näiteks volfram (W), osmium (Os), kroom (Cr).
      - Madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid (IA rühma metallid), elavhõbe (Hg, toatemperatuuril vedel) ning gallium (Ga).
    - - Tänu metallvõres leiduvatele vabadele elektronidele ja suhteliselt
        suurele tihedusele, on metallid üldiselt head soojus- ja elektrijuhid.
    - - Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergmetallideks (tihedus kuni 5 g/cm3) ning raskmetallideks (tihedus üle 5 g/cm3).
    - - Parimad metallid peegeldusvõime poolest on hõbe (Ag), alumiinium (Al), tsink (Zn) ja kuld (Au).
    - - Paramagneetilised
        
        Nõrgalt magnetiseeritavad. Al, Cr
      - Diamagneetilised
        
        Ei ole magnetiseeritavad. Tõukuvad magnetist eemale. Cu, Sn
      - Ferromagneetilised
        
        Tugevalt magnetiseeritavad. Fe, Co, Ni