Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Organisatsioonid ja IKT rakendamine, Projektijuhtimine, IKT juhtimine,…
Organisatsioonid ja IKT rakendamine
Äriplaan
Äriplaani põhimõtted
koostöötehnika organisatsioonides
Võrguteenuste mõju ettevõttele
Koostöö organisatsioonides
IT kasutamine tööprotsesside juhtimisel
Sise- ja väliskeskkond
Ettevõtete konkurentsivõime tagamine
Turundusmeetmed
Toote elutsükkel
Logistika koht ettevõtetes
Riigi rollist infosüsteemide loomisel
Infotehnoloogia mõju organisatsioonide infotöötlusele
Äriprotsessid
Äriprotsesside põhimõtted
Infoühiskond
Infoühiskonna taust
IT roll ühiskonna arengus
E-äri
Ettevõtte e-turundus
Kliendisuhete juhtimine (customer relationship management – CRM)
Ettevõtte e-varustus
Ettevõtte e-rahandus
Virtuaalettevõte
Arvutipõhine koolitus ja e-õpe
Arvutipõhise koolituse ja e-õppe põhimõtted
Organisatsioonid
Ettevõtete ülesehitus
Organisatsioonide vormid
Organisatsioonide jaotus
Info liikumine organisatsioonis
IT arengustaadiumid
Infosüsteemi roll organisatsioonide halduses
Infosüsteem organisatsioonides
Infosüsteemide kasutusvaldkonnad
IT arhitektuur
Teadmistega seonduvad mõisted
Teadmusjuhtimise seos organisatsiooni strateegiaga.
Teadmusjuhtimise tehnoloogiad
Projektijuhtimine
Mida projektides juhitakse?
Inimeste juhtimine peab kavandamise etapis näitama, kui palju ja milliseid inimesi on projekti elluviimiseks vaja.
Infovahetuse juhtimine peab määratlema, kellega millise info vahetust peab korraldama.
Kulude juhtimine peab projekti alguses välja tooma selle, kui palju töö ja muud ressursid maksavad.
Riskijuhtimine peab tagama pideva ülevaate sellest, milline on projektiga seotud määramatuse aste ja millised faktorid võivad ohustada projekti eesmärgi saavutamist.
Kvaliteedi juhtimine peab tagama vahe- ja lõpptulemuste vastavuse kehtestatud nõuetele
Allhangete juhtimine peab tagama õiged kokkulepped õigel ajal ja õigete allhankijatega ning katma kõik allhanketööd korrektsete lepingutega
Aja juhtimine peab andma vastuse küsimustele
Seoste juhtimise korral on tegemist seostega nii projektis eneses kui ka projektiväliste seostega
Eesmärgi juhtimine peab andma selge vastuse küsimusele
Projektijuhtimise tarkvara aitab, kui on vaja:
viia sisse muutusi projekti plaani
optimeerida projektiplaani
teha tööd standardplaanidega
analüüsida hetkesituatsiooni andmeid kavandatuga
hallata suuri andmehulki
simuleerida ühe või teise muutuse mõju
visualiseerida projekti struktuuri ja näidata tegevuste omavahelisi sõltuvusi
vahetada informatsiooni projektis osalejate vahel
Projektijuhtimine ja lepingud
Projektid on valdkondadevahelised
Projektid on riskirohked
Projektid on uudsed
Projektid on keerulised planeerida ja juhtida
Projektid on tähtajastatud
Projektid on konfliktsed
Projektid on ühekordsed
Projektijuhtimise tarkvara ei aita, kui on vaja:
määrata ühe või teise töö tegemiseks kulunud aega
määrata üksikute tegevuste omavahelised sõltuvused
struktureerida projekt tööpakettideks
läbi viia meeskonna nõupidamisi
luua projektorganisatsioon
lahendada probleeme, mis on seotud projekti inimliku küljega
defineerida projekti eesmärk
Projekti kululiigid
Projekti läbiviimise kulud on sellise jaotuse korral reeglina projekti käigus tekkivad ühekordsed töötajate palgakulud.
Süsteemi kulud on projekti tulemusena loodud uue süsteemi rakendamisel tekkivad kulud. Jaotada võib neid:
püsikulud.
ühekordsed kulud
Kaudsed kulud on need, mida ei ole võimalik täpselt fikseerida. Sageli nimetatakse neid ka üldkuludeks.
Rakendatava süsteemi ühekordsed kulud on kõik need kulud, mis tekkivad projekti käigus loodava süsteemi loomisel ja ei ole projektikulud.
Otsekulud on need kulutused, mida saab dokumentaalselt tõestada ja mis on projekti teostamiseks otseselt vajalikud.
Rakendatava süsteemi püsikulud on kulud, mis tekivad projekti käigus loodud süsteemi ekspluateerimise käigus.
Millised on kvaliteedijuhtimise põhilised metoodikad?
efektiivsus
hooldatavus
töökindlus
kasutatavus
funktsionaalsus
ülekantavus
Projekti struktureerimist võib läbi viia lähtuvalt:
objektidest
tegevustest.
funktsioonidest
Kooskõlastada tuleb:
eesmärgid
osade tulemused
alternatiivid
Dünaamiline testimine jaotatakse:
struktuurseks testimiseks.
funktsionaalseks testimiseks
IKT juhtimine
Kvaliteedijuhtimine organisatsioonis
klientide rahulolu
tööohutust
ettevõtte jätkusuutlikkus
töötajate erialaseid oskusi
toodangu omaduste optimeerimine
infoteenuse tase jne
keskkonnasäästlikku tegutsemist
IT süsteemide soetamise võimalustest
formuleeritud IT strateegia
koostatud konkreetne ülesande püstitus, millist teenust ettevõte soovib
määratud ettevõttepoolne projektijuht
tagatud ettevõttepoolne järelevalve.
Tüüpilised IT ülesanded ja tehnoloogilised lahendused
kontorirakendused,
kommunikatsiooni, sõnumivahetuse, rühmatöö vahendid
uhtimisinfosüsteemid,
majandusarvestuse, logistika, turundus- ja müügirakendused
Personali valimine
oskuste rolli
juhi rolli.
teadmiste rolli
IT strateegia põhimõtted
IT valdkonna juhtimine
Firma jätkusuutlikus
Organisatsiooniliste struktuuride IT alased vajadused
Strateegia
eesmärgid tehnoloogia vallas
eesmärgid metoodika vallas.
eesmärgid inimeste ja organisatsioonide vallas (peopleware development)
Koostöö ja kommuikatsioon
Suhtlus
Üks-mitmele ühesuunaline. Edastatakse käsk või palve, koosoleku sõnavõtud, kõne, reklaam, hoiatussignaalid jne.
Üks-mitmele kahesuunaline. Loengu või konverentsi vorm osalise kahepoolse infovahetusega
Üks-ühele kahesuunaline. See on dialoog, vestlus, suuline eksam jne.
Mitu-mitmele. Koosolek või koosviibimine, konverentsi paneeldiskussioon.
Üks-ühele ühesuunalin. Edastatakse käsk, tellimus, teade, kiri jne.
Sõnumi edastamine
Sõnumi täpsus
Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust:
teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis
saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima)
saatja peab saatma saajale teate
teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja" (näiteks serveri) kaudu, mis täidab postiljoni rolli.
Informatsiooni võib edastada:
heli ja pildina.
tekstina
Kommunikatsiooni viisid
ümarlaud Nad esitavad oma arvamuse käsitletava teema kohta.
koosolek
ettekanne või esitlus
ajurünnak on mitteformaalne koosolek uute ideede saamiseks mingi olulise probleemi lahendamisel.
loeng või kõne
dialoog/vestlus kahe või enama inimese/spetsialisti vahel.
Juriidilised ja eetilised küsimused
Intellektuaalomand ja autoriõigus
Kasutusõiguste järgi jaguneb tarkvara:
omanduslik tarkvara
jaosvara
vabavara
Raamatu autoriõigusi on rikutud
, kui tema raamatust on tehtud koopia müügi eesmärgil ilma autori loata
Enamikus riikides ja Eestis kehtib patent
kuni 20 aastat
IT-ga seotud õigusruum
Eesti õigusaktid
Suurt listi saab lugeda siit:
https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/721_eesti_igusaktid_infossteemidega_seotud_igusaktid.html
Tarkvara litsentsid
Vaba tarkvara litsentsid on lihtlitsentsid, mis tagavad igale litsentsitava tarkvara koopia valdajale vaba tarkvara neli põhiõigust igale selle kasutajale:
uurida, tutvudes lähtekoodiga;
muuta ja parendada;
mistahes eesmärgil kasutada;
muuta ja parendada;
Litsentse, mis ei ole vaba tarkvara litsentsid, nimetatakse omanduslikeks (ingl keeles proprietary).
Infotehnoloogia alal töösuhted ei erine üldistest.
Organisatsioonide omavaheline suhtlus toimub reeglina lepingute alusel. Eestis reguleerib neid suhteid kõige enam Võlaõigusseadus, milles on kirjas üldised põhimõtted, kuid lepingute sõlmijad on oma tahteavalduses suures osas vabad.
IT-lepingud
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Eestis on koostatud näidislepingud laiemalt levinud IT‑valdkonna lepingutest
riistvara või laiatarbetarkvara müügileping koos vajalike litsentsilepingutega lihtsamate juhtude jaoks
riistvara hooldusleping
koostööleping pikemaajalise eesmärkide üldpõhimõtete kirjeldamiseks
tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud.
infosüsteemi lähteanalüüsi leping
IT lepingud võivad erinevad muudest lepingutest, selle poolest, et: lisaks üldisest lepinguõigusest tulenevate sätetega on neis ka tööde tegemiseks piisavalt täpne tehniliste tingimuste kirjeldus.
Eetika ja käitumisreeglid
Avalike huvide kaitse ja seadusega nõustumine oma erialases töös on:
üksikisikute ja gruppide õiguse tunnustamine informatsiooni privaatsusele
asjakohase seadusandluse, kokkulepete ja standardite tundmine ja oma erialases töös nende nõuete järgimine ja tunnustamine võrdselt üldiste inimõigustega ning hoidumine igasugusest tegevusest, mis võiks neid kahjustada
kolmandate isikute õiguste tunnustamine ja intellektuaalse omandi kaitse
ühiskonna teavitamine kõigist infotehnoloogia rakendamise mõjudest.
ühiskonnas tervise, turvalisuse, elukeskkonna traditsioonide ja kultuuri säilitamine
Kutse väärikus ja eesmärkide tutvustamine seisneb:
erialase arengu austamises ja noorte toetamises pakkudes neile hoolitsust ja tuge infotehnoloogia erialasse tulemisel
ausas käitumises oma kolleegide ja teiste erialade inimestega ning nende erialast ja üldist mainet kahjustavatest tegudest hoidumises.
erialaste teadmiste üldisest kõrgemas tasemes ja infotehnoloogia au sees hoidmises ning võimalustpidi erialale kahjulike ja väärate arusaamade ja seisukohtade ümberlükkamises
infotehnoloogia eriala väärtuste kaitses ja isiklikus osavõtus infotehnoloogia erialaste standardite arendamisest, kasutamisest ja levitamisest ning eriala head mainet kahjustavatest tegudest hoidumises
Vastutus tööandja ja klientide ees on:
erialase töö tegemine tasemel, mis vastab tööandja ja kliendi nõudmistele ning viimaste tähelepanu juhtimine erialaste teadmiste eiramise tagajärgedele
erialase töö tegemine õigeaegselt ja määratud kulude piires ning tööandja või kliendi varajases informeerimises ebameeldivustest, kui neid nõudeid ei saa täita
täieliku vastutuse kandmine erialase töö põhimõtteliselt ettearvatavate tagajärgede eest
kolmandate isikute ahvatlustest ja võimalustest hoidumine tutvustada erialase töö käigus kliendilt saadud äriinformatsiooni.
Kompetents, eetika ja erapooletus on:
erialase vastutuse tunnustamine tööle, kaasa arvatud alluvate ja kaaslaste omale;
ametialase kohalemääramise (edutamise) toetamine, välja arvatud põhjendamatud juhud
olemasolevatest kõrgemaid oskusi nõudvate ameti/kompetentsi tasemete nõudmisest loobumine
klientide ja osapoolte huvide kokkupõrget põhjustavate olukordade vältimine avades eelnevalt kõigile osapooltele kogu informatsiooni asjaoludest.
erialaste kutseoskuste täiustamine ja vastavate infotehnoloogia arengusuundade tutvustamine
Turvalisus
IT süsteemide töökindlus
Ohuallikateks võivad olla:
loogikavead tarkvaras ja infosüsteemi ülesehituses, mis avalduvad vaid väga erilistes olukordades ning ei avaldu ka kõige rangemate testide korral;
inimlikud vead infosüsteemi haldamisel ja kasutamisel, näiteks mittetahtlikud eksimused hooldepersonali poolt;
kõrvalekalded tavapärastest töötingimustest välistingimuste mõjul, milleks võivad olla energiavarustuse häired ja võrguühenduste kadumine;
kuritahtlikud ründed, milleks on ründed süsteemi turvalisuse vastu ning sellega süsteemi mitteasjakohase reaktsiooni tekitamine kasutajatele. Kuritahtliku käitumise taga võivad olla inimesed siseringist või väljapoolt organisatsiooni. Nendeks võivad olla ärikonkurendid, tööstusspioonid, vargad, vandaalid ja ka terroristid. Nende tegevus on igal juhul karistatav kriminaalkorras.
loodusõnnetused, milleks võivad olla üleujutused, äike, tulekahju ja mitte küll Eestis aga siiski - vulkaaniline tegevus, maavärinad, maalihked, mis võivad kahjustada arvutisüsteemide riistvara;
Elutähtsad valdkonnad ja teenused
infoturbealase kompetentsuse suurendamine
küberjulgeoleku tagamiseks vajaliku õigusruumi kujundamine
rahvusvaheline koostöö
küberjulgeolekualane teavitustegevus.
kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse riikliku süsteemi loomine
Infoturbe meetmed
Autoriseerimine - protseduur, mille käigus tehakse kindlaks teenust taotleva autenditud isiku või infosüsteemi õigus teenust kasutada.
e-teenused - kõikvõimalikud teenused (kasutajale lisaväärtust loovad toimingud) elektroonses keskkonnas.
Autentimine (identifitseerimine) - protseduur, mille käigus tehakse kindlaks teenuse kasutamist taotlev isik või infosüsteem
e-valitsus - valitsuse, täidesaatva võimu elektroonsed rakendused, infosüsteemid ning vastavad vahendid ja protseduurid täidesaatva võimu funktsioonide täitmiseks.
Informatsiooniline infrastruktuur - informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks.
7.5 Tööohutus ja –tervishoid
Olulised nõuded ja ühtlustatud Euroopa standardid
Informatsioon ja teavitamine
CE märgistus
Üldine seadmete ohutus
Siin on liiga palju asju et mitte link panna
https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/752_ldine_seadmete_ohutus.html
IKT väärtuste hindamine
Kliendi mõiste
klientarvuti klient-serverarhitektuuris arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse - faile, seadmeid ja nende andmetöötlusvõimsust
Siseklient (internal client) on kohtvõrgu (intranet) kasutaja.
Välisklient (external client) on ekstraneti kasutaja
Laiemalt võttes on kasutaja (user) isik, programm või protsess
IT personal
Vajalike spetsialistide kvalifikatsiooni või ostetavate teenuste hulga määrab eelkõige vajadustest lähtuv IT arhitektuur organisatsioonis.
Äriplaanid ja teostuvuse uuringud
infotehnoloogia roll äriprotsessis
tegevusstrateegia ja IT-strateegias
äriplaan
projekti planeerimine
IT strateegia elluviimine
Infotehnoloogiliste lahenduste hindamine
TCO (Total Cost of Ownership) mudel on keskendunud eelkõige kuludele, sellele, kuidas IT kulusid paremini mõõta, juhtida ja vähendada, tõstmaks IT investeeringute tulusust.
TBO (Total Benefit of Ownership) mudel seevastu on orienteeritud tulude suurendamisele, sellele, kuidas paremini juhtida, suurendada ja mõõta IT investeeringult saadavaid tulusid.
Infosüsteemi audit on organsatsiooni automatiseeritud või automatiseerimata protsesside ja organisatsioonilise struktuuri ning nende seoste ja toimimise ning tõhususe ja õigsuse sõltumatu läbivaatus ja uurimine.
Kulud ja tulud
Ilmutatud e. nähtavad kulud - kulud, mis on suunatud ettevõtte IT infrastruktuuri loomiseks ja haldamiseks.
Ilmutamata e. peidetud kulud - raamatupidamises mitte selgelt fikseeritud vaid hinnatavad kulud, mis on seotud IT lahenduste kasutamisoskuse ja rakendamisega
ROI (Return On Investment - investeerigu tasuvus) äritermin, millega iseloomustatakse ettevõtte tulu, mis on saadud investeeringust.
TCO (Total Cost of Ownership - omandi kogumaksumus) näitab soetatud materiaalse või immateriaalse vara soetamiseks ja haldamiseks tehtud kulutusi kogu selle kasutusaja jooksul.
IT-investeeringute võimalikud tulu saamise kohad
Tulemuslikumad töörutiinid. Investeeringud ettevõtte põhi-ja abiprotsesse toetavatesse lahendustesse koos personali väljaõppega ja pideva täiendõppega.
Tulemuslikum organisatsioon. Ettevõtte tegevuste keskendumine oma põhiäritegevusele ja IT lahenduse ning väljatöötamise usaldamine IT lahenduste tarnijatele ning lahendused, mis toetavad organisatsiooni protsesse.
Parem klienditeenindus. Investeeringud finants- (sealhulgas arveldus-), kliendihaldus- ja kommunikatsioonisüsteemidesse. Siia kuuluvad ka investeeringud klienditoe hääljuhtimissüsteemidesse.
Parem kuvand organisatsioonist. Investeeringud strateegiliste äriprotsesside parendamiseks ja edendamiseks; investeeringud kommunikatsioonisüsteemidesse annavad väga kaudse, kuid pikaajalise tulemuse.
Kõrgem teenuste kvaliteet. Investeeringud kontori- ja töökorraldussüsteemidesse.
Kiirem uute toodete/teenuste arendus. Investeeringud CAD/CAM süsteemidesse (Computer Aided Design/Computer Aided Manufacturing). Siia kuuluvad ka turundus- ja tootmisinfosüsteemide ning interneti lahenduste arendus.
Kõrgem loovus. Investeeringud sobivasse projekti- ja protsessijuhtimise tarkvarasse ning kommunikatsiooni- ja töökorraldussüsteemidesse, mis aitavad vähendada rutiinse töö osatähtsust.
Parem ja objektiivsem turundusinfo. Investeeringud kliendihaldus- ja turundusinfosüsteemidesse.
Lühemad ooteajad. Investeeringud logistika ja klienditoe süsteemidesse.
Suurem paindlikkus. Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse.
Parem juhtimine. Investeeringud juhtimis-, finants- ja haldussüsteemidesse.
Rahulolevamad töötajad. Investeeringud kontori- ja töökorraldussüsteemidesse ning uusima tehnoloogia kasutamine. Siin uusim tehnoloogia ei pea tähendama alati kõige uuema tarkvara versiooni kiiret kasutuselevõttu, kui see ei vii uuele kvalitatiivsele tasemele.
Ülemaailmne majandusvõrgustik
Uued mehhanismid ja struktuurid äris
Virtuaalorganisatsioon
vähem füüsilisi piiranguid
virtuaalmeeskonnad
Teadmushaldus
Organisatsiooni paindlikuse suurendamine
Automatiseerimine
Iseteenindused
e-teenused
Äri- ja turundustrendid uues majanduses
Pilveraalindus
Arvutiressurside sisseostmine
Veebimeilid
Pilves paiknevad teenused
Virtuaalsed arvutid
Uudsed ühendus kanalid
Ettevõtjalt tarbijale puhul on tegemist suhteliselt traditsioonilise müügiga. Lihtsalt arvuti abiga on võimalik mitmeid toimetusi paindlikumaks muuta. B2C
Ettevõttelt ettevõttele liikuv vahendus aitab ühel ettevõttel pakkuda tervikteenust tehes ise lõike, mis omal hästi välja tulevad ningv ostes sisse teenust ülejäänute jaoks. B2B
Tarbijalt tarbijale vallas on toimunud kõige suuremad muutused, kuna internet pakub võimalusi paljude sarnaste huvidega või vajaduste eraisikute kokkuviimiseks. C2C
IT rakendamine teistes valdkondades
Muudab teised valdkonnad effektiivsemaks.
Riigi e-teenused
võimaldab teenustel "sündida" globaliseeritult.
Globaliseerumne
Ettevõtete ja teenuste levimine ülemaailma.
Rahvahange
Kliendi kaasamine toodete või teenuste arendamisse
Suhtluskeskkonnad
Uued võimalused
ekstranet ja intranet
Ekstranet
Internetipõhine eravõrk
Hea kättesaadavus klientidele ja töölistele.
Seda kasutavad, firma, töölised kliendid ja tarnijad
Intranet
Firmasisene töövahend, põhineb avalikul internetil.
Põhiideeks on lubada asjaosalisi dokumentide, tarkvara või andmebaaside juurde ja hoida asjassepuutumatud isikud eemal.
Web 2.0
Sotsiaalsus, kogukondade kaasamine ja loomine
Iseorganiseeruv keskkond hoolitseb uudiste kiire tagaside eest.
Veebiotsing
Otsingu mootorid.
Otsingut lihtsustavad märksõnad
Lehtede usaldusväärsus
Lehtede optimeerimine
Ettevõttesisene teabehaldus.
Virtuaalne privaatvõrk VPN
ei pruugi piirduda 1 hoonega.
Sama turvaline kui sisevõrk.
Ettevõtte rakendused
IT baasrakendused
varunduslahendus
viirustõrje
Ärirakendused
laosüsteemid
logistikarakendus
tootmise juhtimise infosüsteem
raamatupidamistarkvara
personaliarvestus
kliendihaldustarkvara
dokumendihaldus
Mõistekaardi koostasid: Daniil Gorbatš, Patrick Stauning Tomson, Erik Sarik