Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
TUNDRA (KLIIMA (KLIIMAVÖÖDE (Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes,…
TUNDRA
ASEND
Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja-Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala
KLIIMA
KLIIMAVÖÖDE
Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass.
AASTAAJAD
Suvi on lühike, mistõttu peavad taimed kiiresti õitsem hakkama, talv on külm ja pakane, talvel kaitseb taimi krõbeda pakase eest lumi, sügisel värvuvad taimede lehed punaseks.
TEMPERATUUR
Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus.
SADEMED
Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid.
TUULED
Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled.
VEESTIK
Kummalisel kombel iseloomustab Arktika tundrat suvisel ajal palju pinnavett. Kui lumi sulab, imbub vesi läbi aktiivse kihi, kuid ei pääse läbi igikeltsa. Kuna veel pole kuhugi minna, muutub aktiivne kiht küllastunuks ja pinnale moodustuvad vee kogumid.
MULLASTIK
Nõrgalt arenenud, sest igikelts ei lase sügaval mullal kujuneda ja taimestik ei anna ka küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, niietmikroorganismid ei saa töödata. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud.
TAIMED
SAMBLIKUD
Kasvavad põhjaosas.
SAMBLAD
Kasvavad põhjaosas.
ROHTTAIMED
Lõuna poole tihenevad.
PUHMAD
Lõunapool lisanduvad kanarbikulised nagu murakad, sookailud, mustikad, kanarbikud, pohlad, jõhvikad.
POOLPÕÕSAD
Kasvavad lõunapool, madalad pajud.
LOOMAD
LINNUD
Linnud: lumekakk ja punakurk - kaur.
NÄRILISED
Närilised: lemming.
KISKJAD
Kiskjad: polaarrebane.
SÕRALISED
Sõralised: muskusveis ja põhjapõder.
INIMTEGEVUS
PÕLISRAHVAD
Inuitid, tšuktšid, neenetsid, jakuudid, saamid.
ASUSTUS
Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tšuktšid.
PEAMISED TEGEVUSALAD
Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed.