Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
metallid (tootmine (Oht keskkonnale (Üks traagilisemaid näiteid keskkonna…
metallid
tootmine
Oht keskkonnale
Üks traagilisemaid näiteid keskkonna reostamisest metallorgaaniliste ühenditega on seotud Jaapani tööstuslinna Minamataga. Aastakümnete jooksul lasi kohalik ettevõte Minamata lahte tööstusjäägina tekkiva elavhõbeda.Kuna kohaliku elanikkonna peamiseks toiduks on aastasadade jooksul olnud lahest püütud kala, avaldus inimeste massiline mürgistus.
Raskmetallideks nimetatakse kõiki metalle, mis on elusorganismidele toksilised.
Mürgiseimad on elavhõbe, plii ja arseen. Muud mürgised metallid on mangaan, kroom, koobalt, nikkel, vask, tsink, seleen, hõbe, antimoni ja thallium.
Raud on enim kasutatud metalle kogu maailmas- see on põhiline koostisosa terases. Teras on odav ja tugev, seda on lihtne töödelda. Rauast tehakse väga palju asju, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega.
Alumiinium on järgmine, enim kasutatud metalle. Alumiinium on kerge ja paindlik, alumiinium on kallim kui enamik terasest sulameid ja pole nii tugev. Kuna alumiiniumi on kerge, kasutatakse seda sageli valdkondades, kus on oluline vähendada kaalu, nt lennukites, autodes, laevades, pakendites jne.
Vask on kolmas enim kasutatud metalle. Vask on väga plastiline, mis teeb lihtsaks tema sepistamise. Vask on kallis ja pole väga tugev. Vaske kasutatakse terve rea esemete valmistamiseks nagu mündid, kööginõud ja ornamendid.
Tsink on neljas enim kasutatud metalle. Tsinki segatakse ka vasega, et teha vasksulameid. Ameerika Ühendriikide 1-sendised mündid on tehtud peamiselt tsingist. Tsingil on väga madal sulamistemperatuur võrreldes teiste metallidega.
Nikkel on viies enim kasutatud metalle. Lihtainena on nikkel hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises.
omadused
keemilised
Aine keemilised omadused iseloomustavad tema võimet reageerida teiste ainetega.
Metallid võivad reageerida hapnikuga, hapetega, veega ja soolalahusega.
Metallide reageerimine mittemetallidega: Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega. Näiteks raua reageerimisel väävliga tekib raud(II)sulfiid e FeS ning raua reageerimisel fluoriga raud(III)fluoriid e FeF3, sest fluor on tunduvalt tugevam mittemetall.
Metallide reageerimine lahjendatud hapetega: Metallide pingereas vesinikust vasakul asuvad metallid reageerivad lahjendatud hapete lahustega. Reaktsiooni saadusteks on sool ja vesinik. nt Mg + 2HCl -> MgCl2 + H2. Vesinikust paremal asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.
Reageerimine soolalahustega: Väga aktiivsed metallid reageerivad alguses veega ega tõrju soolast metalli välja. Ülejäänud metallide puhul tõrjub aktiivsem metall vähem aktiivse metalli soolalahusest välja. nt Cu + 2AgNO3 -> 2Ag + Cu(NO3)2
füüsikalised
omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus, värvus, magnetiseeritavus.
elektrijuhitavus, plastilisus, metalne läige.
jagunevad
Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks ja asuvud perioodilisustabelis
Leelismuldmetallid asuvad II- A rühmas, nende elementide hüdroksiidid on tugevate aluseliste omadustega.
Leelismetallid asuvad I-A rühmas, nende metallide vastavad hüdroksiidid lahustuvad hästi vees ja on tugevad alused.
Siirdmetallid on kõik metallid B-rühmas. Perioodis kasvab vasakult paremale liikudes elektronide arv eelviimases elektronkihis.
perioodilisustabel
Perioodilisustabelis suureneb metallide metallilisus.
Elementide metallilised omadused tugevnevad ülalt alla liikudes, sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu.
Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks.