Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Energiaallikad (Nafta (Nafta on taimsetest ja loomsetest jäänustest…
Energiaallikad
Nafta
Nafta on taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud vedelati süsinike segu. See on tekkimine on võtnud mitmeid miljoneid aastaid ja on maakoore füüsikaliste ja keemisliste protsesside tulemus. Naftal on väga selge pahupool, ammtamine,transport ja töötlemine avaldab tugevat survet looduskeskkonnale.
Loodete energia
Loodete energia puhul kasutatakse ära tõusust ja mõõnast tingitud merevee liikumis. Loodete enerigat on otstarbekas kasutada kohtades, kus tõusu ja mõõna ulatus on piisavalt suur.
Kivi- ja pruunsüsi
Kivisüsi on mitmekülge maavara, millest saab toota eri tüüpi kütuseid. Kivisöe kaevandamine on äärmiselt töömahukas ja mõjub maastikule hävitavalt. Söe põletamine soojuse ja elktrienergia tootmiseks reostab ulatuslikult keskkonda ja õhku.
Biomassi energia
Biomass kasvab kõiksugug puude ja põõsaaste, aga ka loomsete organismidena looduses. Kuna biomass tekib lühikese aja jooksul siis on tegu taastuva energiaallikaga. Biomassi tuntuim näide on küttepuit. Kui biomassi põletada eraldub atmosfääri süsihappegaasi.
Geotermiline energia
Maapõue- ehk geomeetriline energia on taastuv energiaallikas, mis sõltub asukohast kõige otsesemalt. Geotermilist energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades kus maa sisesoojuse voog asub pinnale nii lähedal, et selle väljatoomine on majanduslikult otstarbekas.
Voolava vee energia
Voolava vee enegia ehk hüdroenergia on mheaanilise energia liik, mis vabaneb siis, kui vesi langeb maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergia muundatakse elektrienergiaks jõgedele rajatud hõdroelektrijaamades, kus tammid ülepaisatud vesi langedes paneb pöörlema turbiinid, mis omakorda panevad tööle elektrigeneraatori. Suurte hüdroelektrijaamade ehitamiseks võib olla vaja välja asutada elanikud, kes elavad jaama lähedal ja hüdroelektrijaamad võivad takistada ka kalade liikumist.
Maagaas
Maagaas on kõige keskkonnasäästlikum fosiilne energiaallikas, kuna maagaas põleb peaagu täielikult, tekitades muid keskkonda kahjustavaid põlemisjääke minimaalselt.
Tuuleenergia
Tuulest toodetakse elektrit lagendikele rannikualadele või avamerele paigutatud tuuleturbiinide abil. Tavaliselt rajatakse ühte kohta mitu tuulikut ja nii moodustavad tuulepargid.Tuuleenergiaga käivad kaasas omad probleemid, näiteks siis kui energiapuudus on suurim võibn olla tuulevaikus. Samuti on tuulikuid toota üsna kallis.
Tuumkütused
Tuumkütusena on kasutusele võetud looduslikult raduoktiivsed keemilised elemendid, mida kasutatakse tuumareaktorites elektrienergia tootmiseks, enim kasutatakse Uraani.1kg uraani sisaldab umbes sama palju energiat kui 3000 tonni kivisütt. Tuumenergia ei tekita ka kasvuhoonegaasi. Paraku on tuumaelektrijaama ehitus ja hooldamine kallis.
Päikseenegia
Päikseenergia on kõige keskkonnasäästlikum energiaallikas, sest see on saaste- ja mürgivaba. Kord rajatud päiksepaneelide hoolduskulud on minimaalsed, päikseenergia probleem on see, et maapinnani jõudev kiirgus jaotub ebavõrdselt. Esiteks ei üaista päike öösiti, teiseks võivad seda päeval varjata pilved.
-