Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Ristikivi%20Karl_S.jpg (Elulugu (Juba Tallinnas elades ja poesellina…
Haridus
-
-
Õppis Tallinna Kolledži nimelises õhtugümnaasiumis, kus 4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931–1932
- aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto.
Elulugu
Juba Tallinnas elades ja poesellina töötades hakkas Karl Ristikivi tegelema kirjutamisega. Esimene kirjanduspreemia võimaldas seni üksikema lapsena kitsastes oludes elanud Ristikivil astuda Tartu Ülikooli, kus ta Veljesto seltsi kaudu kaasati ka Tartu kirjandusellu. Muuhulgas võttis ta Veljestos naljatamisi kasutusele teise eesnime Konstantin, mille kirjandusloolane Endel Nirk arvas olevat tuletatud Konstantin Pätsi nimest. Ülikoolipäevil valmis Ristikivi nn Tallinna triloogia, mis tõi talle uut tunnustust.
-
Ristikivi suri üksi oma korteris. Tema surnukeha leidsid Kalju ja Asta Lepik, kes palusid kojanaisel ukse varuvõtmega avada, kui Ristikivi polnud telefonikõnedele vastanud. Surnukeha ülevaatuse ja kaudsete tõendite põhjal (esiku põrandal olnud ajalehed) määrati oletatavaks surmakuupäevaks 19. juuli[1].
Ühiskondlik tegevus
Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944–1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja.
Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariiklikku Ühingut.
Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.
Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda.[2]
Looming
Kroonikate triloogia – "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963)
Biograafiate triloogia – "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967)
Põimingute triloogia – "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972)
Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968).
-
Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetas ajaloofilosoofilise sarja.
-
-
Kroonikate triloogia – "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963)
Biograafiate triloogia – "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967)
Põimingute triloogia – "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972)
Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968).
-
Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetas ajaloofilosoofilise sarja.
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Pärast ülikooli lõpetamist Teise maailmasõja päevil lahkus Ristikivi 1943. aastal Soome ja seal 1944. aastal edasi Rootsi. Ehkki ta sõjategevuses ei osalenud, olles eluaeg nõrga tervisega, oli ta paguluses siiski aktiivne isamaalane. Tema isamaalist tööd tunnustas hiljem isegi Eesti nõukogude lasteentsüklopeedia ENEKE, mille teatel osales Ristikivi nõukogudevastases tegevuses.
-
-
-
-
-
