Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDINE EHITUS JA TALITLUS (Närvirakud (ülesanded…
INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDINE EHITUS JA TALITLUS
jaotub kaheks
Kesknärvisüsteem
peaaju
koosneb
gliia
täidab ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel
paarkümmend miljardit neuronit (üksteisega seotud)
neuroliigia ehk närvitoes
kaks poolkera
vasakpoolkera
parem poolkera
ülesanded
töötleb ja salvestab infot
kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, südametegevust ja hingamist
võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi
võimaldab õppida, mäletada ja tunda
reguleerib organite ja organisüsteemide tööd
peaaju osad
suuraju koor
peeaju suurim osa
kurruline hallaineline pind on suuraju koor
jaguneb paremaks ja vasakuks poolkeraks
ajuripats
hüpotalamus
seljaaju
vaheaju
autonoomse närvisüsteemi kui ka sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus
vaheajju kuuluvad hüpotalamus ja ajuripats
väikeaju
mõhnkeha
ühendab närvide abil suuraju poolkerasid
ajutüvi - ühendab pea-ja seljaaju
sild
piklikaju
reguleerib südant läbivat verehulka
reguleerib koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi
piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum, mille ülesanne on olla aktiveeriv või pärssiv kogu närvisüsteemile
keskaju
juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi
seljaaju
ülesandeks- vahendab peaaju ning teiste elundite vahelist informatsiooni
refleksikeskus
asub kaitstult selgrookanalis
seljaajunärvid lähtuvad seljaajust ja neid on kokku 31
hallaine ja valgeaine :
hallaine moodustab peaaju koore
valgeaine moodustavad peaaju eri osi ühendavad närvid ning ajukoorde suubuvad ja sealt väljuvad närvid
aju verevarustus
ajuni oeab jõudma suur hulk hapnikku ja toitaineid
närviülekanded on väga täpsed ja kiired
ajju ei tohi sattuda ei verd ega kahjulikke aineid
ajuvere barjäär
aju veresoonte seinte rakud lasevad läbi väga väheseid aineid
Piirdenärvisüsteem
moodustavad
meeleelunditest tulevad sensoorsed närvid
lihaste tööd reguleerivad motoorsed närvid
siseelundite talitlust reguleeriv autonoomne närvisüsteem
närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega
Talitlus
autonoomne
sümpaatiline närvisüsteem
aktiviseerub stressi ja füüsilise koormuse korral
kiirendab südametegevust
avardab kopsutorusid, mille järel suureneb hapniku transport lihastesse
parasümpaatiline närvisüsteem
talitleb kõige aktiivsemalt puhkeolekus
tahteline
Alkoholi, tubaka ja narkootikumide mõju
sõltlaste närvirakkude vahelised ühendused on jäädavalt muutunud
kesknärvisüsteemi muudavad alhohol, tubakas, narkootikumid ja isegi rahustid
toimunud muutused on pöördumatud
muutuvad närvirakkude ehitus, talitlus ja ainevahetus
Närvirakud
närvisüsteemi aluseks on signaalid, mida närvirakud vahendavad
ülesanded
juhtida erutuslainet
tekitada närviimpulsse
dendriidid
nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse
akson
selle kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale
aksoneid koos kattega nimetatakse närvikiududeks
närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega moodustavad
närvi
tundenärvid on ühenduses meeleelunditega
need vahendavad kesknärvisüsteemile signaale nii organismi seest kui ka väliskeskkonnast
liigutajanärvid on ühenduses lihastega
need juhivad lihastesse käske närvisüsteemi teistest osadest
müeliintupp
kiirendab impulsi kulgemist