Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Ilmastikunähtused (Hall (Hall tekib samadel põhjustel nagu kaste, kuid…
Ilmastikunähtused
Hall
Hall tekib samadel põhjustel nagu kaste, kuid temperatuur peab olema alla 0°C. Sel juhul kondenseerub veeaur kristallidena maapinnal olevatele esemetele. Hall on öökülma tunnus.
-
Härmatis
Härmatis tekib külma uduse ilmaga õhus hõljuvate jahtunud veepiiskade külmumisel. Üldiselt esineb härmatis valge koheva lumetaolise massina. Võib tekkida ka teraline härmatis, mis on väga õrnalt esemete küljes ja läheb tuule mõjul kergesti lendu.
-
Jäide
Jäide – tegemist on läbipaistva või läbipaistmatu jääkihiga. See tekib, kui temperatuur on 0 °C või madalam. Siis langevad jahtunud vihma-, uduvihma- ja udupiisad tugevasti jahtunud pindadele (maa, puud, põõsad jms) ning külmuvad seal. Jäidet peetakse ohtlikuks ilmastikunähtuseks juba alates selle tekkemomendist. Maapinnale tekkinud jäidet nimetatakse kiilasjääks.
-
Kaste
Kaste – õhtul ja öösel jahtub maapind kiiresti. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk, mis toimub nii tugevalt, et õhus leiduv niiskus kondenseerub kastena rohukõrtele jt maapinnal olevatele esemetele. Kaste ei saa tekkida, kui puhuvad tugevad tuuled, sest siis segunevad külmad ja soojad õhukihid omavahel ning temperatuur ühtlustub. Põua ajal leevendab kaste taimede veepuudust.
-
Jäävihm
Jäävihm – tekib siis, kui vihmapiisad läbivad langemisel külma õhukihi ja külmuvad. Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Jäävihma võib sadada ka koos tavalise vihmaga. Jäävihm on laussadu. Esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel.
-
Rahe
Rahe – tahked sademed, mille läbimõõt on enamasti alla 0,5 cm, harvadel juhtudel ulatub see paarikümne cm-ni. Raheterad tekivad väga kõrgel (9-12 km kõrgusel) asuvates rünksajupilvedes. Eestis sajab kõige rohkem rahet rünksajupilvedest, enamasti juunis ja juulis. Rahe esineb enamasti koos hoogvihmaga.
-
Lörts
Lörts – tahked sademed, mis sajavad siis, kui temperatuur on 0°C ümber. Tegemist on märja lume või samaaegse lume ja vihma sajuga.
-
Vikerkaar
Vikerkaar on optiline nähtus – me ei saa seda puudutada ega sellel kõndida, me ainult näeme seda. Vikerkaare tekkimiseks on vajalik valguse ja vihmapiiskade olemasolu.
-
Äike
Äike on võimas elektriline atmosfäärinähtus, mis esineb välgu ja müristamisena. Igas äikesehoos on väga palju energiat – rohkem kui Jaapani linna Hiroshima purustanud aatompommil.
-
Udu
Udu on kui maapinda puudutav pilv - see on õhus hõljuvate väga pisikeste veepiiskade kogum. Udu võib tekkida õhu jahtumisel, vee aurumisel ning õhumasside segunemisel.
Tavaliselt koosneb udu kuni 0,5 mm läbimõõduga veepiisakestest, külmakraadide korral jääkristallidest. Tugeva tuule korral udu enamasti ei esine.
-
-
