Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
ilmastikunähtused (hall (hall tekib samadel põhjustel nagu kaste, kuid…
ilmastikunähtused
hall
hall tekib samadel põhjustel nagu kaste, kuid temperatuur peab olema alla 0°C. Sel juhul kondenseerub veeaur kristallidena maapinnal olevatele esemetele. Hall on öökülma tunnus.
-
udu
Udu on kui maapinda puudutav pilv - see on õhus hõljuvate väga pisikeste veepiiskade kogum. Udu võib tekkida õhu jahtumisel, vee aurumisel ning õhumasside segunemisel
-
kaste
tekib külma uduse ilmaga õhus hõljuvate jahtunud veepiiskade külmumisel. Üldiselt esineb härmatis valge koheva lumetaolise massina. Võib tekkida ka teraline härmatis, mis on väga õrnalt esemete küljes ja läheb tuule mõjul kergesti lendu.
-
härmatis
härmatis tekib külma uduse ilmaga õhus hõljuvate jahtunud veepiiskade külmumisel. Üldiselt esineb härmatis valge koheva lumetaolise massina. Võib tekkida ka teraline härmatis, mis on väga õrnalt esemete küljes ja läheb tuule mõjul kergesti lendu.
-
rahe
tahked sademed, mille läbimõõt on enamasti alla 0,5 cm, harvadel juhtudel ulatub see paarikümne cm-ni. Raheterad tekivad väga kõrgel (9-12 km kõrgusel) asuvates rünksajupilvedes. Rahetera struktuur on kihiline – läbipaistvad ja läbipaistmatud kihid vahelduvad tuuma ümber, milleks võib olla väike lumehelbeke, jääkristall vm tahke osake.
-
vikerkaar
Vikerkaar on optiline nähtus – me ei saa seda puudutada ega sellel kõndida, me ainult näeme seda. Vikerkaare tekkimiseks on vajalik valguse ja vihmapiiskade olemasolu.
-
jäävihm
tekib siis, kui vihmapiisad läbivad langemisel külma õhukihi ja külmuvad. Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut. Jäävihma võib sadada ka koos tavalise vihmaga. Jäävihm on laussadu. Esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel.
-
lörts
Udu on kui maapinda puudutav pilv - see on õhus hõljuvate väga pisikeste veepiiskade kogum. Udu võib tekkida õhu jahtumisel, vee aurumisel ning õhumasside segunemisel.
-
äike
Äike on võimas elektriline atmosfäärinähtus, mis esineb välgu ja müristamisena. Igas äikesehoos on väga palju energiat – rohkem kui Jaapani linna Hiroshima purustanud aatompommil.
-
jäide
tegemist on läbipaistva või läbipaistmatu jääkihiga. See tekib, kui temperatuur on 0 °C või madalam. Siis langevad jahtunud vihma-, uduvihma- ja udupiisad tugevasti jahtunud pindadele (maa, puud, põõsad jms) ning külmuvad seal. Jäidet peetakse ohtlikuks ilmastikunähtuseks juba alates selle tekkemomendist. Maapinnale tekkinud jäidet nimetatakse kiilasjääks.
-
-
-