Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
ILMASTIKUNÄHTUSED (Jäide (Jäide
Tegemist on läbipaistva või…
ILMASTIKUNÄHTUSED
Jäide
Tegemist on läbipaistva või läbipaistmatu jääkihiga. See tekib, kui temperatuur on 0° kraadi või madalam. Siis langevad jahtunud vihma-, uduvihma- ja udupiisad tugevasti jahtunud pindadele (maa, puud, põõsad jms) ning külmuvad seal. Jäidet peetakse ohtlikuks ilmastikunähtuseks juba alates selle tekkemomendist. Maapinnale tekkinud jäidet nimetatakse kiilasjääks.
Hall
Hall tekib samadel põhjustel nagu kaste, kuid temperatuur peab olema alla 0°C. Sel juhul kondenseerub veeaur kristallidena maapinnal olevatele esemetele. Hall on öökülma tunnus. Hall on õhutemperatuuri langemisel alla 0 °C maapinnale, taimedele ja esemetele tekkiv sade.
Kaste
Õhtul ja öösel jahtub maapind kiiresti. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk, mis toimub nii tugevalt, et õhus leiduv niiskus kondenseerub kastena rohukõrtele jt maapinnal olevatele esemetele. Kaste ei saa tekkida, kui puhuvad tugevad tuuled, sest siis segunevad külmad ja soojad õhukihid omavahel ning temperatuur ühtlustub. Põua ajal leevendab kaste taimede veepuudust.
Härmatis
Härmatis tekib külma uduse ilmaga õhus hõljuvate jahtunud veepiiskade külmumisel. Üldiselt esineb härmatis valge koheva lumetaolise massina. Võib tekkida ka teraline härmatis, mis on väga õrnalt esemete küljes ja läheb tuule mõjul kergesti lendu.Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.
Vikerkaar
Vikerkaare värvide heledus sõltub veetilga suurusest – mida suuremad on tilgad, seda selgemad on värvused. Kui veetilgad on väikesed, ei pruugi vikerkaart tekkidagi või on selle värvus väga hele. Sellist heledat vikerkaart on rahvasuus kutsutud ka uduvikerkaareks. Meie Maa peal näeme seda aga poolringina või kumera joonena. Keskpäeval me vikerkaart ei näe, sest siis on see horisondi lähedal. Mida kõrgemal on Päike, seda madalamale ilmub vikerkaar, sellepärast näemegi meie seda vaid juhul, kui Päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40 kraadi. Lennukist või kõrgelt mägedelt alla vaadates võib näha ringikujulist värvirõngast. Teinekord võib taevas näha ka mitut vikerkaart korraga, mis on teineteise kohal. Teises vikerkaares on värvide järjekord vastupidine: violetne on kõige ülemine, seejärel sinine, roheline, kollane, oranž ja punane. Võrreldes peavikerkaarega, mis on kõige alumine, ei ole teised nii säravad. Lisavikerkaared tekivad siis, kui veetilkades on valgus kolm või rohkem korda peegeldunud. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil. Kui vikerkaar tekib Kuu valguse mõjul, on näha vaid kolme intensiivsemat värvi, sest kuuvalgus on ülejäänud värvide tekkimiseks liiga nõrk.
Udu
Udu on kui maapinda puudutav pilv - see on õhus hõljuvate väga pisikeste veepiiskade kogum. Udu võib tekkida õhu jahtumisel, vee aurumisel ning õhumasside segunemisel.
Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele. Eestis on keskmiselt 50–70 päeva aastas, mil esineb udu. Kõige harvemini esineb seda mais ja juunis. Rannikul esineb udu harvemini kui sisemaal.
Lörts
Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0 °C
Jäävihm
Jäävihm tekib siis, kui vihmapiisad läbivad langemisel külma õhukihti
ja külmuvad. Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut. Jäävihma võib sadada ka koos tavalise vihmaga. Jäävihm on laussadu. Esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel.
Rahe
Tahked sademed, mille läbimõõt on enamasti alla 0,5 cm, harvadel juhtudel ulatub see paarikümne cm-ni. Raheterad tekivad väga kõrgel (9-12 km kõrgusel) asuvates rünksajupilvedes. Rahetera struktuur on kihiline – läbipaistvad ja läbipaistmatud kihid vahelduvad tuuma ümber, milleks võib olla väike lumehelbeke, jääkristall vm tahke osake. Kihid tuuma ümber tekivad siis, kui tuuma ümber jäätuvad jahtunud veepiisad. Nii raskukse tõttu kõrgematest pilvekihtidest madalamale langedes ja siis uuesti tõusva õhuvoolu poolt üles paisatest kogub rahetera enda ümber erinevaid kihte. Eestis sajab kõige rohkem rahet rünksajupilvedest, enamasti juunis ja juulis. Rahe esineb enamasti koos hoogvihmaga.
Äike
Äike on võimas elektriline atmosfäärinähtus, mis esineb välgu ja müristamisena. Igas äikesehoos on väga palju energiat – rohkem kui Jaapani linna Hiroshima purustanud aatompommil. Äikesepilves moodustuvad erineva elektrilise polaarsusega alad, nende vaheline pinge võib ulatuda üle 100 miljoni voldi – seda on ca 500 000 korda rohkem kui seinakontaktis. Eestis esineb äikest kõige sagedamini soojal aastaajal ja pealelõunasel ajal. Mere kohal tekib äike tihemini jahedamal ajal. Kõige rohkem on äikest juulis: Kagu-Eestis keskmiselt 25 päeval, Tartus 22 päeval, Tallinnas 16 päeval aastas. Enamasti kestab äike meil 1,5 tundi, kuid Eesti kõige pikem äike on kestnud 6 tundi.