Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Parasvöötme rohtla (Inimene rohtlas (Euraasia stepp kui looduslik koridor…
Parasvöötme rohtla
Inimene rohtlas
Euraasia stepp kui looduslik koridor kuivad kõrbede ja karmi kliimaga okasmetsavööndi vahel sobis hästi rändkarjakasvatajate hõimudele, kes otsisid kõike vajalikku nii endale kui loomadele.
Edasi hakati liikuma, kui toit loomade jaoks oli otsa saanud.
-
Enamus praegusi rändkarjakasvatajaid on kolinud pealinna Ulaanbaatari, sest vastasel juhul võtaks külm talv loomadelt elu ning maal pole arstiabi ega koole.
Mulda kastakse niisutusveega, mis pikapeale põhjustab muldade soolumist, mis veel omakorda tähendab teraviljade saagikuse langust Venemaal ja Ukraina stepialadel.
Stepivööndites leidub tänapäeval suuri tööstusasulaid, Ukrainas kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki, Kasahstanis aga värvilisi metalle.
Rohtlaste siseveed
Kuna rohtlavööndis sajab võrdlemisi vähe, siis on ka sealsed veekogud üpris veevaesed.
Hoovihmade tulemusena tekivad maapinda väikesed vaod, mis pidevalt süvenevad ja muutuvad suuremaks. Omavahel ühinedes muudavad nad sealse viljaka põllu harimise võimatuks.
Järvede veerežiim sarnaneb jõgede omaga. Kõige rohkem on seal vett kevadeti lumesulamis perioodide ajal ja kõige vähem vett lühikestel vihmaperioodidel.
Osades piirkondades leidub aga „rohujärvi“, mis on veega täidetud ainult kevadeti lume sulamise ajal. Neid alasid kasutatakse suvel ja sügisel heina- ja karjamaana.
Järvede vesi rohtlas on soolane ja seda on inimesed hakanud veest eraldama ja tööstusharudes kasutama.
Kuna järved, jõed ei ole veega täidetud aastaringselt, siis pole nad ka kindlad veeallikad nende piirkondade veevarustusele.
-
Loomastik
Pisiimetajad ja närilised, kes peamiselt elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest.
Metsikud hobused ehk tarpanid olid kunagi sealsed arvukad isendid, praeguseks on nad väljasurnud.
-
Pimerott - Euraasia- ja metsastepis elav loom, kes on pime ja ilma sabata ning, kes kaevab oma käike mulda hammastega.
-
Paiknemine
-
Suurim ühtne rohtla jääb Euraasiasse,
täpsemalt kulgeb see Ukrainast üle Venemaa Hiinani välja.
Veestik
Jõed
Jõed on rohtlates veevaesed, põhjavesi asub sügaval.
Suurimad jõed on Missouri, Irtõš ja Colorado.
Enamuse aastast on jõed kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge.
-
Mullastik
Mustmuld
-
Mustmuldade levikualal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille ja mitmesuguseid söödakultuure.
-
-
Mõisted
Uhtorg - org, mis on tekkinud ajutise vooluvee kulutava tegevuse tagajärjel
Erosioon - vooluvee kulutav tegevus, mille tagajärjel kantakse ära kivimeid, setteid ja mulda.
Kliima
Rohtlate kliima on mandriline.
Talv on külm ja suvi palav.
Pika sooja suve ja sademete vähesuse tõttu tekib rohtlates tihti niiskusepuudus, mis suve lõpul võib muutuda põuaks.
-
