Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Anorgaanilised ühendid igapäevaelus - Coggle Diagram
Anorgaanilised ühendid igapäevaelus
Vee karedus
Looduslikus vees on leelismetallid ja kaltsiumi ning magneesiumisoolad
Vesi on väga hea lahusti
Kareda vee kuumutamisel tekib katlakivi
Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3) ja Mg(HCO3) tõttu
Kareda vee kahjuliku toime vähendamiseks tuleb vett pehmendada s.t vähendada kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldust vees
Tööstustes kasutatakse katlakivist vabanemiseks destilleerimist.
Tänapäeval on kõige levinum viis pehmendada vett ioniitidega ehk ioonivahetajatega.
Ehitusmaterjalid
Mineraalid on looduslikud enam-vähem kindla koostisega keemilised ühendid
Mineraalid on enamasti tahked
Kivimid koosnevad ühest või sagedamini mitmest mineraalist, mis võivad kivimi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena
Paas
Pae peamiseks koostiseks on kaltsiumkarbonaat ja värvusetl on see halllikas.
Paas ei ole väga kõva ning ta pole ka vastupidav hapete suhtes
Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade,peamiselt tigude kodadest.
Paas on tähtis lähteaine ehitusmaterjalidele
Graniit
Teraline ehitus ning koosneb kolmest erinevast mineraalist
Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad ja korrapäratu kujuga. Selline on kvarts.
Terakesed heleroosakad, kollakad või punakad ja moodustab risttahukataolisi kristalle. Selline on päevakivi mis on natuke pehmem kui kvarts
Terakesed läigivad kollakalt, hõbedaselt või mustjalt ning moodustab lehekeste kogumeid, sellie on vligukivi mis on palju pehmem kui kvarts
Kvarts ja päevakivi on tiheda ruumilise struktuuriga, vilgu struktuur aga koosneb lõdvalt seotud kihtidest.
Liiv ja savi
Olulised ehitusmaterjalid ja lähteained
Tekkinud graniidi murenemisel
Liiv on tekkinud peamiselt kvartsi murenemisel
Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks.
Savile on iseloomulik plastiline segu
Tehislikud ehitusmaterjalid
Tellised ehk põletatud savi
Põletatud savi on kollakas punane
Lubi
Lubi on sideaineks ehitusel, täpsemalt lubimört
Kuumutatakse 1000 kraadi juures mille tagajärjel tekib kustutamata lubi
Kustutamata lubi segatakse veega ja tekib kustutatud lubi mis on tugev alus. See segatakse liiva ja veega ja tekib lubimört
Kivistub kui suurem osa vett on ära auranud
Tsement
Valmistatakse savist ja paekivist mis jahvatatakse ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril.
Saadud kõvad tükid jahvatatakse tsemendiks
Tsement segatakse liiva ja veega mördiks mis kõvastub mõne tunni jooksul
Segades tsemendimörti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon
Kui asetada betooni sisse enne kõvastumist raudvardad saadakse veel kõvem materjal, raudbetoon
Betoonist tehakse paneele, vaheseinu jt
Klaas
Läbipaistev, tähtis materjal igalpool
Lähteaineks sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv
Lähteained segatakse ja sulatatakse kõrgel temperatuuril nt 1400 kraadi
Klaasis pole kindlat sulamistemperatuuri
Aknaklaas peab sisaldama võimalikult vähe rauaühendeid.
Klaas on keemiliselt vastupidav ja füüsikaliselt kõva, kuid rabe
Keskkonnaprobleemid
Keskkonna saastumine
See olevat paratamatu, sest inimesi on maailmas liiga palju
Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid ja toodetakse üle 1500 tonni metalle, üle 260 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plaste
Atmosfääri saastumine
Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud
Kütusepõlemisel tekib mürgiseid gaase, umbes 200 miljonit tonni CO-d aastas.
Tekivad happevihmad
Oluline saastaja on ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, näiteks raudmetalide ühendid mis on väga mürgised.
Ohtlik on ka radioaktiivne tolm
Osoonikihi hõrenemine
Ohtlikud saastegaasid on freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse aerosoolballoonides
Saastegaasid lagudavad osoonikihti
Osooniaukude piirkonnas on ultraviolettkiirgus väga tugev, eriti kevadel kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev
Kasvuhooneefekt
Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 33 miljardit tonni CO2.
Probleem on see kuna taimed ei jõua seda kõike ära tarvitada
Viimase sajandiga on CO2 sisaldus järjekindalt tõusnud
Põhilised kasvuhoonegaasid on süsihappegaas koos vee ja metaaniga (CH4)
Need gaasid neelavad suure osa maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi
Tasakaal rikutakse ja tekib nn kasvuhooneefekf
Vee saastumine
Heitveed
Tööstuslikud kui ka olmeheitveed jõuavad veekogudesse
Tööstuste heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid
Õlireostus
Põhjustab töösus ja transport
Olmereostus
Vette satub hulgaliseslt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad kiirelt oksüdeerima ja võtavad ära elavate organismide hapniku
Väetised ja üleväetamine
Väetatakse keemiliste elementidega mis jõuavad lõpuks vette
Tekib eutrofeerumine s.t rikastumine toitainetega
Hakkavad vohama vetikad ja veetaimed mis muutuvad lagunedes põhjamudaks
Veekogud hakkavad kinnikasvama
Keemia elukeskonna kaitsel
Elukeskkonda ei saasta mitte keemia vaid keemia ebaõige kasutamine
Jäätmevaba tootmine
Kõik jäägid kasutatakse ära ja hetigaasid püütakse kinni
Tootmis jääkide muutmine elukeskkonnale ohutuks
Tuule-,päikese ja hüdroenergia ning tuumaenergia kõrval on selleks süsiniku vabad kütused. Selliseks on näiteks vesinik
Vabaneksime vääveldioksiidist ja lämmastiku oksiididest, mis tekivad süsinikuliste kütuste põletamisel.
Kallis kuid see tasub ära