Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Meteoorkehad ja meteoriidid, [2] - Coggle Diagram
Meteoorkehad ja meteoriidid
Meteoorkeha e meteoroid
Põhjustab atmosfääri sattudes valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleksi. (See ongi meteoor)
Sattudes Maa atmosfääri, kuumeneb hõõrdumise tulemusena ja süttib. (tekkinud valgusviiru tuntaksegi meteoorina)
Meteoor - rahvakeeles "langev täht"
Suurus tavaliselt liivatera suurusest kuni piljardikuuli suuruseni.
[3]
Kõikjal päikesesüsteemis leiduvad kivitükid ja tolm - meteoorkehad.
Meteooride läbimõõt on umbes 1 meeter ja pikkus 20 kilomeetrit ning nad kestavad vähem kui sekund.
Meteoriit
Planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) maapinnani jõudnud jääk.
Koostiselt jaotatakse:
Raudmeteoriidid (34%)
Kivimetoriidid (62%)
Segameteoriidid (4%)
Kivikamakas, mis atmosfääris ära ei põle.
Maale langeb igal aastal rohkem kui 3000 meteoriiti, mille kaal on kilogramm või enam.
Meteoor saab tekkida vaid atmosfääri olemasolul, kui seda pole (nt Kuul), siis meteoore ei esine.
Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet.
a Tšeljabinski meteoriit- lagunes ja plahvatas enne maapinnale jõudmist, kraatrit küll ei tekkinud, kuid meteooritükke jõudis Maale palju, mistõttu oli ka palju vigastatuid.
Meteoriidisadu /meteoorivool
https://www.space.com/geminid-meteor-shower-2020-what-to-expect?jwsource=cl
[1]
Koosneb omavahel seoses olevatest meteooridest, mis tulevad ühest ja samast taeva piirkonnast (radiandist) igal aastal samal ajal.
Kõige enam 12.augusti paiku tipnev perseiidide meteoorivoolu, mille radiant on Perseuse tähtkujus.
https://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-vahe-on-meteooril-meteoorkehal-ja-meteoriidil?id=65683796
[1]
https://1.bp.blogspot.com/-iB6nYsgXR8k/XzWQWvGXAoI/AAAAAAAABx8/M57aug8cKKYybmbZIwH1DYTXxX_OCM9KgCNcBGAsYHQ/s1600/117445232_765704977514658_5942567906635138061_o.jpg
[3]
https://f7.pmo.ee/zfHsdckpivUYS2ebsUrBiQ2SHJ8=/685x0/filters:focal(57x63:99x101)/nginx/o/2018/06/06/7885873t1h7e4e.jpg
[2]
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ef/Iron_metheorite.JPG/220px-Iron_metheorite.JPG
https://miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid_meteoriidid_evelin.htm
Paaver, J "Mikro- ja megamaailma füüsika" (lk 128)
https://et.wikipedia.org/wiki/Tunguusi_katastroof
a Tunguusi meteoriit - põhjus tänini selgitamata, kuid tõenäoliselt võis tegemist olla komeedi või selle tükiga.
Kaande meteoriit oli 1855. aastal Saaremaal Merise külas Kaande talu maale kukkunud meteoriit. (esimene meteoriit Eestis, mille langemisest on meieni jõudnud ka pealtnägijate kirjeldused)
Kaali meteoriidikraater- 5-10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat kraatrit. Maailma noorimate tuntud hiidkraatrite hulgas on Kaali kraater kaheksandal kohal. (viimase dateeringu järgi 2500..2800 a, varem arvati 3500-7500a)
[2]
