Kahjurid ja kahjustused ning soodustavad tegurid, nende ennetamine ja kõrvaldamine
Kahjurid võivad kahjustada ehitisi ja tooteid, toiduaineid ning materjale
Kahjuritõrjet on vaja teostada toidukadude vältimiseks
Kahjuritõrjet on vaja teostada seaduse täitmiseks ja ohustavad inimese tervist
Kahjur - iga organism (tai, loom või patogeen), kes vigastab, kahjustab, häirib teist organismi (taime või produkti)
Looduses ei ole kahjureid, igal liigil on oma koht ökosüsteemis
Tänapäeva arenenud keemiatööstus on loonud tuhandeid erinevaid kemikaale, millest paljud on väidetavalt „loodussõbralikud“ ja „ohutud“, kuid ei tasuks unustada ilmselget – kahjutuid aineid pole mõtet kasutada organismide hävi- tamiseks.
Vahel võivad kemikaalide kahjulikud mõjud olla isegi ulatusli- kumad kui tõrjutavate kahjurite poolt tekitatu.
Kahjurid (nälkjad ja teod, lehetäid, kärsakad, rõõvikud)
Kahjustusprotsessid grupeeritakse:
keemilised
mehaanilised
füüsikalised
bioloogilised
Füüsikalised kahjustused tekivad materjalide niiskusesisalduse muutumisel kaasnevate mahumuutuste ning soojus- ja valgusenergia põhjustatud mõõt- mete ja molekulaarstruktuuri muutuste tõttu.
Kahjustuste ulatus sõltub niiskuse hulgast ning suhtelise õhuniiskuse ja tem- peratuuri kõikumistest.
Bioloogilised kahjustusprotsessid tekivad mitmesuguste organismide (bakterid, aktinomütseedid, mikroseened, putukad, närilised jne) elutegevusest, enamasti on tegemist olemuselt keemiliste või mehaaniliste kahjustustega, mis on tekita- tud organismide poolt.
Mehaanilised kahjustusprotsessid on põhjustatud mehaaniliste jõudude toi- mest (deformatsioon, purunemine, rebenemine, kulumine, abrasioon) ja pinna määrdumisest.
Keemiliste kahjus- tusprotsesside hulka arvatakse mitmesugused reaktsioonid (hüdrolüüs, oksü- datsioon, korrosioon jpt), mis on esile kutsutud nii materjalide endi keemiliste koostisainete reageerimisest kui ka väliskeskkonnast materjalidesse sattuvate ainete toimest.
kahjurite vältimiseks tuleks teha regulaarset ülevaatust