Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Korea sõda, E58AB7F7-008C-4DD7-9F38-2B27F3A5B427, CEF8FB1A-85D9-4B0F-8D44…
Korea sõda
Sõja aeg
25.juuni 1950 - 27.juuni 1953. (3 aastat, 1 kuu ja 2 päeva)
-
Kriisi põhjused
-
NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale.
Põhja-Korea valitsus väitis, et Lõuna-Korea väed olid ületanud 38.paralleeli ning seega oli Lõuna alustanud sõda.
-
-
Tagajärjed
-
-
Suri ligi 5 miljonit inimest (sealhulgas 1 India mees kolonel Manakampat Kesavan Unni Nayar, kes oli ÜRO Korea komisjoni asendusdelegaat. Ta suri kui džiip, milles ta istus, sõitis Waegwani lähedal üle maamiini 12. Augustil 1950.)
-
-
Korea sõja pärast USA ja NSVL vahel pinged suurenesid, kuna osapooled olid üksteise vastu.
Osad riigid, kes kuulusid ainult ÜROsse liitusid Korea sõja järel ka NATOga, näiteks Türgi.
Korea Vabariigi poolel osalesid ka USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes kuulusid ÜROsse.
Sõjakäik
- juunil ületasid 135 000 Korea Rahvademokraatikliku Vabariigi sõdurit 38. paralleeli. (Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline piir)
Kuna suur Lõuna-Korea sõjaväestastest oli puhkusel, siis suutis Põhja-Korea koos NSVL-i abiga (relvastus ja tankid) vallutada Sõuli.
USA kindral MacArthur korraldas Põhja-Korea vägedele seljatagant pealetungi ning see katkestas nende varustamisteed ja selle tagajärjel suutsid Lõuna-Korea ja ÜRO väed Põhja-Korea väed tagasi üle piiri ajada.
- oktoobril 1950 langes Pyongyang UN'i vägede kätte
- oktoobril 1950 Hiina üllatas UN'i vägesid oma rünnakuga. 4. jaanuaril 1951 vallutasid Komministliku Hiina ja Põhja-Korea väed Sõuli.
-
-
Suures pildis kajastus ka kahe suurriigi sõda Korea sõjas ehk USA ja NSVL vaheline sõda aga see on peidetud teise sõja varju.
-
Seda peeti ülemaailmse kommunismi pealetungi katsetuseks ja USA pidas vajalikuks seda igal võimalusel takistada
-
-
-
-
-
-
