Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE - Coggle Diagram
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE
VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE
Intensiivne maakasutus, aastast aastasse samade kultuuride viljelemine ja saagikamate sortide kasutamine nõuab palju väetist ning taimekaitset
Kasutatakse suuremas koguses kemikaale ja väetisi
Väetis leostub põhjavette ja sealt veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist
Vetikate suur hulk kahandab vees lahustunud hapniku kogust
LAHENDUS: lõpetada väetiste ja kemikaalide kasutamine
Link Title
NIISUTAMINE JA MULLA SOOLDUMINE
Palava ja kuiva kliimaga aladel põldude pidev niisutamine põhjustab olulisi keskkonnaprobleeme, nagu pinnase sooldumine või mullaviljakuse vähenemine.
LAHENDUS: Tuleks niisutada korrapäraselt.
Intensiivse aurumise tõttu kerkivad vees lahustunud soolad maapinnale. Mullas olev vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale või pindmisse mullakihti.
Link Title
Sooldunud pinnases ei ole taimed suutelised kasvama.
Umbes 20% niisutavatest põldudest kannatab mulla sooldumise all.
PÕHJAVEE JA VEEKOGUDE REOSTUMINE
Lautades tekib suurtes kogustes sõnnikut
Loodusesse sattudes reostuvad pinnaveekogud kui ka põhjavesi :
LAHENDUS:
Vältimaks sõnnikuhoidlate kahjulikku mõju loodusele, toodetakse
lautades sõnnikust biogaasi
Link Title
TAIMEKAITSEVAHENDID
Taimkaitsevahendid tapavad peale kahjurite ka kasulikke putukaid ja teisi loomi, samuti mulla mikroorganisme.
Tolmeldajate kriis
Ohustavad magevee ökosüsteeme ja liike
Ohtlik inimese tervisele
LAHENDUS: Keelata taimkaitsevahendite kasutamine. Veekogude äärde rajada puhverribad- aitavad vähendada pestitsiidide jõudmist veekogusse.
Link Title
KASVUHOONEGAASIDE HULGA SUURENEMINE
Kasvuhoonegaaside emissioon põllumajandusest on väiksem kui tööstusest või energiamajandusest
Osakaal suureneva põllumajandussaaduste nõudluste tõttu kasvab
1961.a läks põllumajandustegevusest atmosfääri 2,7 miljardit tonni kasvuhoonegaase
2015,a läks 6,6 miljardit tonni
Link Title
PUHTA VEE PUUDUS
Iseloomustab raiskav veekasutus, lekkivad niisutussüsteemid ja suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas.
Põhjavee tase võib alaneda ja veeressursid ei suuda enam taastuda. See jätab paljudes niisutuspiirkondades jõed, järved ja kaevud kuivaks.
Link Title
Puhta vee puuduse parandamiseks tuleks piiarata põldude niisutamist.
LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE
METSADE RAADAMINE
Link Title
SOODE KUIVENDAMINE
Link Title
KUIVADE ALADE NIISUTAMINE
Link Title
Looduslik taimkate säilib vaid majanduslikult vähekasulikel alad nagu järsud mäenõlvad või viljatu pinnasega allad.
Lahendused: kasutada väiksemaid, põllupeenarde või looduslike äärealadega põlde, kasvatada eri sorte, pidada mitut liiki loomi, kasutada taimekaitsevahendeid vaid vastavalt tegelikule vajadusele, karjatamisel vältida liiga suurt loomkoormust jne.
MULLA EROSIOON
Ulatuslik troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades.
Kiiresti kasvava rahvaarvu ja suureneva toiduvajaduse tõttu raiutakse uute põllumaade saamiseks järjest rohkem metsi.
Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad paari aastaga viljatuks.
Suurte põllumassiivide rajamine rohtlaaladele soodustab kaitsmata pinnasel tuuleerosiooni.
Vale maaharimine kiirendab erosiooni veelgi.
LAHENDUS: Tuulekaitseribad, õiged maaharimisvõtted.
Link Title
KÕRBEALADE LAIENEMINE
Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine.
Peale Aafrika on kõrbestumine levinud ka Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias.
LAHENDUS: põldudel puude alles hoidmine
Link Title
https://www.youtube.com/watch?v=VGJduwENNw4
KASUTATUD ALLIKAD
https://maailmakool.ee/materjalid-noortele-veepuudus/
http://pmklive.vptest.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/01/P%C3%B5llumajandus-ja-bioloogiline-mitmekesisus.pdf
https://maailmakool.ee/muldade-vaesumine-ja-korbestumine/
