Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Ekvatoriaalne vihmamets kui ökosüsteem - Coggle Diagram
Ekvatoriaalne vihmamets kui ökosüsteem
Levikualad
Pilvevööndi vihmametsad- väikestel laiuskraadidel
Parasvöötme vihmametsad- kitsal Vaikse ookeani rannikuribal Alaska edelaosast Washingtoni osariigini, Jaapanis, Uus-Meremaal ja Tšiili lõunaosas
Troopilised vihmametsad- suurmatel laiuskraadidel
Vihmametsade väljanägemine
Palju kõrgeid ja madalaid puid
Lopsakas taimestik
Puud kasvavad mitme rindena
Igihaljad taimed
Rohurinne on hõre
Võrastikukooslus on liigirikas
Punamullad
Rohkelt liaane ja epifüüte
Kliimatingimused
Aasta ringselt soe
Umbne ja niiske
Palju sademeid
Madalrõhkkond
Taimestik
Noorena paljud puud oksatu tüvega, sirmja võra ja sileda koorega
Väga palju erinevaid liike
Puurinne- üksikud kõrgemad puud, lausaline võrakatvus( viigipuud, kautšukipuud, palmid, kapokipuud) ja varjutaluvad puud
Põõsarinne- sõnajalad, palmiliigid
Rohurinnet vähe
Puutüvedel kasvavad samblad, samblikud ja orhideed
Liaanid, viigipuud
Taimed saavad hakkama seal, sest juurestik ei tungi sügavale pinnasesse, hargneb vahetult maapinna lähedal. Seda põhjustab kõrge veetase, sügavamate mullakihtide vähene toiteainesisaldus ja sõltuvus varise lagunemisel vabanevatest toitainetest.
Kõrgetele puudele pakuvad tuge plankjuured, tihedalt üksteisega läbikasvanud võrad ja liaand
Loomastik
Mitmekesine ja liigirikas
Hea ronimis- ja hüppevõimega
Hästi arenenud küünised
Ahvid, maod
Kahepaiksed, putukad
Delfiinid, krokodillid
Palju kalaliike
Palju linnuliike
Paksunahalised loomad
Koondunud puude võrastikku, leidub rikkalikult toitu
Seos taimede, loomade ja mikro organismidega
Taimedel on vaja mikroorganisme ning loomadel on vaja toiduks taimi, seega toimub taoline ringlus
Mullad
Puna- ehk lateriit- ehk ferralliitmullad
Vanad mullad
6-20m
Keemiline murenemine
Taimed lagunevad liiga kiiresti, seega huumusvaene muld
Happeline ja mineraalainevaene
Inimtegevus
Vihmametsade raie
Metsade raadamine põllumaa saamiseks- tagajärg- maapind jääb paljaks ja sademevesi peseb toitained juba paariaastaga välja
Toitainetest vaesunud mullal ei ole võimalik püsivalt põllukultuure kasvatada, maha jäetud põldudel ei kujune enam vihmametsa ökosüsteemi, vaid areneb sekundaarne võsa
Kannatavad jõgedeäärsed metsad
Kaitse- vältida metsaraideid