Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
I Maailmasõda - Coggle Diagram
I Maailmasõda
AASTAARVUD
28. juuni 1914
- ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarjevos
Marne’i lahing
1914.a 6 - 12.september
Jüüti merelahing
1916.a
Somme lahing
1916.a
Bresti rahu
3. märtsil 1918.a
- Sakslased suutsid vaid paari nädalaga hõivata balti riigid ja Ukraina.
Enamlased
pidid
kapituleeruma
. Sellega kaoas Venemaa osa Ukrainast ja Balti riigid.
Verduni lahing
1916.a
Amiensi lahing
8. augustil 1918.a
Tannenberg lahing
26. - 30. august 1914
Ypresi lahing
22. aprill 1915.a
Gorlice operatsioon
2. mai 1915.a
Michaeli operatsioon
1918.a märts
Pariisi rahukonverents
8. jaanuar 1919.a
Positsioonisõda - 1914.a teisel poolel
Allveesõda 1915.a
Piirilahing - 1914. a augusti lõpul
LAHINGUD
Verduni lahing -
saksalsed lootsid leida koha, mida prantslased kaitseks viimse meheni. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile.(Võitjaks jäi Prantsusmaa)
Jüüti merelahing -
Inglastel õnnestus lahti murda sakslaste mereväekood. Britid korraldasid varitsuse, kuid Saksa laevastik suutis siiski piiramisest põgeneda. Lahing lõppes viigiga.
Marne'i lahing -
Saksalsed korraldasid rünnaku prantsalste vastu, mis suudeti siiski tagasi lükata. Prantsalsed viisid mehi sõtta taksodega.
Schlieffeni plaan
Plaan oli Prantsusmaa kiiresti purustada, et siis saata väed edasi Venemaale.
Somme lahing -
Inglased alustasid rünnakut saksalste vastu. Esimest korda kasutati soomusmasinaid ehk tanke. Selgelt võitu ei saavutanud kumbki.
Amiensi lahingus
sai Antant 600
tankidessanti
toetusel täieliku võidu. Sakslased tõmbasid tagasi Hindenburgi liinile pannes seal Antanti liikumise seisma.
Tannenbergi lahing -
Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida- Preisimaal. Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, purustas Vene armee ning sundis neid Ida-Preisimaalt lahkuma.(piirilahing)
Ypresi lahing -
Sakslased kasutasid esimest korda
mürkgaasi
.
Gorlice operatsioon -
Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida.
Michaeli operatsioon -
Saksamaa korraldas suurpealetungi seetõttu, et sooviti sõda lõpetada enne kui ulatuslikud USA väed jõuavad rindele.
Kaevikusõda
- sõja vorm, kus vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud, kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.
IMS põhjused
Sõja
romantiseerimine
- aravti veel, et sõda on midagi romantilist ja heroilist
Polnud rahvusvahelisi organisatsioone, kes oleks kriise reguleerinud
Alahinnati ohtu
Suurriigid soovisid valdusi laiendada
ISIKUD
David Llyod
- Suurbritannia peaminister
Georges Clemenceau
- Prantsusmaa peaminister
Woodrow Wilson
- USA president
RIIGID
Kolmikliit ehk keskriigid -
Austria - Ungari, Saksamaa , Itaalia(hiljem läks üle Atanti poolele), Osmanite riik, Bulgaaria
Antant ja liitlased
- Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Montenegro, Belgia, Jaapan, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Hidžazi kuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kreeka, Tai
SÕJA LÕPP
Pariisi rahukonverents -
toimus Versailles’i lossis ja sellest võttis osa 30 riigi
delegatsioonid
, kõik nad olid kas Saksamaa või tema liitlastega sõdinud.
Sõlmiti
Versaillesi leping
, mille kohaselt pidi
Saksmaa võitjariikidele maksma
reparatsioone
ehk hüvitama sõjakahjud, oma alasid loovutama ja oma sõjaväge vähendama.
Sõlmitud lepingute üheks osaks oli ka
Rahvasteliidu
loomine, millest pidi saama kõiki maailma rahvaid ühendav organisatsioon. Kuna Rahvasteliidust jäi välja nt. USA, muutis see organisatsiooni ebatõhusaks. Rahvasteliit pidi hakkama taltsutama ka agressoreid, kuid tal polnud selleks vahendid kuna Rahvasteliidul puudus sõjavägi ja
sanktsioonid
, mis oleks riike mõjutanud.
Kadunud põlvkond -
sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti enam kohaneda normaalse eluga. Rahuaegses maailmas ei leidnud nad tihti endale enam kohta ja jäid passiivseks.
Hispaania gripp
- I Maailmasõja ajal levima hakanud pandeemia, mis põhjustas 50 - 100 miljonit surma
