Õhustamine ehk aereerimine: Õhustatud muru võtab paremini vastu vett ja toitaineid, mull on õhurikkam, keskkond muutub soodsaks kasulikele mikroorganismidele, soodustab juurte kasvamist sügavale pinnasesse ja seega vähendab tundlikust külma ja põua suhtes, õhustamise käigus saab muru puhtaks surnud orgaanikast, vastuvõtlikus seenhaigustele väheneb, ja pidurdab sambla levikut.
Liivatamine: teha pärast õhutamist, et täita tekkinud õhukanalid. Sobib jämedam liiv (fr 1-3mm). Murule puistatud 3 cm paksune liivakiht rehitsetakse laiali liikudes murualal risti ja põikisuunas, et tagada liiva jaotumine ühtlaselt. Kevadel tuleks liivatada tallatavat õuemuru ka siis, kui õhustamist ei tehta.
Liiv parandab peamise mullakihi õhuvahetust. Tõstab muru vastupidamist tallamisele. Hoiab ära vanema muru hõrenemise ja sammaldumise. Tasandab väiksemaid murus olevaid ebatasasusi. Külvatud muruseemnele võib peale puistata 1-2mm paksuse kihi liiva. Lähtuvalt muruala suurusest saab liivatamisel kasutada erinevaid käsi-ja järelveetavaid puistureid.
Õhustamisega koos tehtavad hooldustööd: Pärast muru õhustamist on soovitav teha pinnaseparandustöid nagu liivatamine, lupjamine, väetamine, multsimine kompostiga ning pindmise õhustamise korral hõredatesse kohtadesse täiendava muruseemne külv. Muru õhustamiseks sobiv aeg pn hiliskevad, kui aluspinnas on kui ja temperatuur püsivalt üle +10 kraadi(mai) ja või sügisel augusti-september, siis jõuab muru enne talve taastuda. Suure tallamiskoormusega murusid tuleks õhustada kaks korda aastas. Õhustava muru pikkus peaks olema 4 cm.
Süvaõhustamine ehk aerifitseerimine: Süvaõhustamist on oluline teha eelkõige spordi- ja muudel tallatavatel murudel, raskesti vett läbilaskva pinnasega ja vanadel murudel. Suvaõhustamisel tehakse mullapinda 15-30 cm sügasvused ja 1cm laiused augud 20-30 cm vahedega. Tööriistadena kasutada väiksematel aladel aiaharkide või sõnnikuhangu suurematel aladel sobivad spetsiaalsete pikkade lõiketeradega või piikidega aeraatorid.
Pindmine õhustamine: Pindmist õhustamist tehakse kui, murukamar on kasvanud paksuks. Sellises murus on palju surnud orgaanikat, millest lõpuks tekib vildi taoline kiht ninge mille tõttu... Päikesesoojus ja vesi ei pääse mulla pinnani, mulla õhustatus on häiritud, taimede toitumistingimused on halvenenud.
-
-
-
-
-
spetsiaalseid naeltega taldasid,
peenikeste metallpiidega murureha,
reha, millel on kõverad noataolised piid,
-
Töö käigus eemaldatakse osa pinna lähedasi rohujuuri, surnud orgaanika, sammal ja osaliselt ka umbrohtu, mille peab pärast murult eemaldama.
Kamar torgitakse või kraabitakse 5-10cm sügavuselt risti ja põiki läbi tekitades kamarasse palju peenikesi õhuvahesid.
-
