Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Rootsi aeg 1629-1710
Rootsi aeg 1629-1710
Rahvastik
-
- sajandi alguseks olid tühjad kolm neljandikku taludest.
-
-
- sajandi algul tabas Eestit viljaikaldused ja nendega kaasnenud näljahäda.
Mitte-eestlaste osatähtsust kogu Eesti elanikkonnas on 1620. aastail hinnatud pisut vähem kui ühele viiendikule.
-
- aastal on Eesti rahvaarvuks hinnatud 400 000.
- sajandile oli iseloomulik sisemigratsioon.
Kaubandus
-
-
-
-
-
-
-
INPORT: sool, vein, puuvili
Linnad
Kõige paremini pidas sõdadele vastu Tallinn, mida ei õnnestunud vallutada ühelgi võõrväel.
- sajandi lõpul oli Eesti alal kümme linna: lisaks keskajal tekkinutele said 16. sajandi teisel poolel linnaõiguse veel Kuressaare Saaremaal (1563) ja Valga (1584).
-
Sajandivahetuse sõjad laastasid rängalt ka Eesti linnu: näiteks Pärnu linn käis vallutajate vahel käest kätte kaheksal korral.
Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste — gildide — liikmed.
Tartu, Põhja-Liivimaa suurim linn, langes korduvalt Vene, Poola ja Rootsi vägede rüüstamise alla, millega kaasnes ka linnakodanike küüditamine venelaste poolt.
Üldiselt püsis linnades traditsiooniline, keskaegse linnaõiguse toel kujunenud raekord, mispuhul seadusandlus, haldus- ja kohtusüsteem oli mõjukatest kaupmeestest koosneva linnavalitsuse — rae (ehk magistraadi) — pädevuses.
Haridus
- avati taas Tartu Ülikool.
-
Eestis oli talurahva lugema õpetamine pikka aega koguduse kirikuõpetaja abiliste — köstrite — õlgadel.
-
-
Mõnda aega tegutses Kesk-Eestis ka talurahvakoolide õpetajaid ette valmistanud õppeasutusena koolmeistrite seminar.
Juba sajandi keskpaigast peale tegeldi piibli tõlkimisega eesti keelde, kuid selle täies mahus väljaandmiseni Rootsi võimu perioodil siiski ei jõutud.
-
-
-
-
-
-