Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Rootsi aeg (1629 a -1710 a) (Valitsenud kuningad (Karl XI (1660-1697)…
Rootsi aeg (1629 a -1710 a)
Valitsenud kuningad
Karl XI (1660-1697)
Tema valitsusaja teiseks pooleks saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu.
Troonile sai ta vaid 4-aastaselt ning kuni täiseani valtsesid riiki tema eest regendid ja suuraadlikud, mis peatas Rootsi riigi arengu kümmekonnaks aastaks.
Karl XII (1697-1710(1718) )
Tema nõrkuseks oli soovimatus sõjas soodsatel tingimustel rahu sõlmida ning selline mentaliteet viis Rootsi lüüasaamiseni Põhjasõjas.
Kuningas suri Norras Fredrikshaldi kindlust piirates, saades norralaste musketkuuli või šrapnelliga pähe.
Karl X Gustav (1654-1660)
Ta pidi sõdima nii Rzeczpospolita, Poola kuningate kui ka Taaniga, kes tahtsid tagasi vallutada Brömsebro rahuga kaotatud maid.
Kristiina (1632-1654)
Kristiina oli vaid 6-aastane, kui ta isa, Gustav II Adolf suri. Kuni Kristiina täisealiseks saamiseni aastal 1644, juhtis riiki kõrgaadlikest eestkostevalitsus.
Ta oli sunnitud troonist loobuma, kui pöördus luterlusest katoliiklusse.
Gustav II Adolf (valitsusaeg 1611- 1632)
Kirjutas alla Tartu Ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi asutamisürikule.
Hiilgav väejuht kolmekümneaastases sõjas.
Talurahva eluolu
Lootus paremale elule ajendas talupoegi oma elupaikadest pagema ja otsima lahedamaid olusid.
Rootsis olid talupojad vabad ja esindatud ka Rootsi riigipäeval. Rootsi kuningad tegid algusest peale katseid muuta riigimaadel elavate talupoegade olukorda ka meretagustes provintsides
Haridus
Talurahvaharidus
Rootsi riigi kavadesse kuulus algusest peale Eesti talupoja lugema õpetamine ja talurahvakoolide asutamine. Edenema hakkas see alles 1630. aastatel. Algul oli õpetamine koguduse kirikuõpetaja abiliste- köstrite- õlgadel, hiljem õpetati vähehaaval ka kodus ja eraldi koolmeistrite poolt.
Tänu Martin Lutherile trükiti ka eesti keelseid pühakirju ning usu põhitõdesi
Elitaarne haridus
Rahvaharidusest paremale järjele jõudis Eesti Rootsi ajal elitaarne haridus ja kõrgkultuur. Tallinnas ja Tartus avati gümnaasiumid. Tartus avati ülikool.
Tartu sai juba siis ülikoolilinnakuks kas siis oma keskse asendi või Poola valitsuse ajal seal tegutsenud katoliikliku kõrgema õppeasutuse Jesuiitide gümnaasiumi tõttu.
Kaubandus
Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel
Eestist veeti välja põhiliselt teravilja(kolmandik ekspordist), lina ning Venemaalt Tallinna kaudu lina, laevaehitusmaterjali, karusnahku ja muid metsasaadusi.
Eesti sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms, mida toimetati edasi ka naaberriikidele.
Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse.
Linnad
16.sajandi lõpul oli Eesti alal 10 linna. Keskajal tekkinud linnadele lisandusid veel Kuressaare ja Valga.
sajandil elas Eesti linnades hinnanguliselt 6% rahvastikust.
Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks. Väljatõrjumise tõttu ahanes järk-järgult ka maa põlisrahva, „mittesakslaste" osakaal linnakodanike hulgas, ent linnade elanike hulgas moodustasid eestlased jätkuvalt enamuse.
Rahvastik
Sõjad kurnasid ning 1620. aastatel oli rahvast umbes 120 000–140 000
Enne 1695. aastal alanud näljahäda oli Eesti rahvaarv 400 000 ning neil rängil aastail suri umbes viiendik Eesti elanikest. Ei pääsenud ka naaberriigid.
Sõjadega kaasnesid korduvalt nakkushaigused(katk). Lisaks oli 1695.–1697. aastal Põhja-Euroopas mitmel järjestikusel suvel valitsenud ebasoodsate ilmastikuolude tõttu tekkinud nn suur näljaaeg, mis kõik pärssisid rahvastiku kasvu.
Usk
Eriline koht nii talupoja kui ka kõrgemast seisusest inimese mõttemaailmas oli 17. sajandil usul nõidusesse ja nõidadesse. Nõidumise eest karistamist on Eestist teada küll juba keskajast, ent suurem nõiaprotsesside laine jõudis Euroopast Eestisse 16. sajandi lõpus.
Luterlus oli põhiline kuid sõja-aastad tõid segaduse ka usuelus.
sajandi lõpul levis ka luterlik usuvool pietism, mis taotles usu sügavamat tunnetamist piiblilugemise kaasabil saavutada isikliku usuelamuse kaudu.