Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Loodusvööndid (Jää-ja külmakõrb ((((Jääkõrbete äärtealadel elavad eskimod,…

- - - - Jääkõrbete äärtealadel elavad eskimod, kes tegelevad kalastusega ning lisaks asuvad jää ja külmakõrbetes ka polaarjaamad.
        
        Keskkonnaprobleemideks on osooniaugud ning vähesel määral ka reostus, sest asjad lagunevad seal palju aeglasemini.
        
        Veestik: enamus veest on jäätunud ning veekogusid ega jõgesid seal ei leidu.
        
        Mulda on laiguti äärealadel, mis sarnaneb tundra mullale. Enamus alal mulda pole.
- - - - Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Külmas kliimas on põhiline riietus nahkadest. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda.
        
        Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks.
        Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.
        
        Veestik: Väiksed jõed ja järved. Madalad sood. Suvel sajuperiood.
- - - - Suureks keskkonnaprobleemiks on metsade hävitamine inimest poolt. Seepärast hävib, ka viihmametsades elavaid liike palju.
        
        Vihmametsades on populaarne turism ning teatud eksootiliste taimede kasvatamine nagu näiteks kohvioad ning kakaooad.
        
        Vihmametsa sademete rohkuse tõttu on tasandikujõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga.
- - - - Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia on väga rikkad nafta ja maagaasi poolest. Neid toodetakse ja juhitakse torujuhtmetega sadamatesse ning veetakse muud moodi laiali. Ka kohapeal ehitatakse naftatöötlemise tehaseid. Nafta müügist saadud sissetulekute tõttu on kiiresti tõusnud Araabiamaade elatustase. Palju leidub ka kulda, mis paljud kaevurid kõrbesse viib.
        Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku. Õhu saastatus suureneb.
        
        Järjest tugevnev inimmõju on ohtlik kõrbe ja poolkõrbe loodusele. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel kõrbealad pidevalt laienevad. Kariloomad sõtkuvad peatuspaikades ja joogikohtades ära taimestiku. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel. Kokkuvõttes liigub Sahara kõrb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku. Õhu saastatus suureneb
      - Veestik: Paiku, kus põhjavesi maapinna läheduses asub, katab väheke lopsakam taimestik ja tekib oaas. Kõrbes on ka jõgesid. Need on kas suured läbi voolavad või ajutised jõed ehk vadid.
- - - - Savannide suurimad keskkonnaprobleemid on salaküttimine, tulekahjud, puude hävitamise ning ülekarjatamise tagajärjel maa erosiooniohtlikuks muutumine.
        
        Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Lisaks sellele kaevandatakse savannides ka maavarasid.
        
        Veestik: Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi.:
- - - - Vahemerelise kliima põhiline leviku ala on Vahemere ümbrus, mis on väga tiheda inimasustusega. Vahemere ümbrus on ka oluline turismi-ja puhkekoht. Lisaks sellele kasvatatakse vahemere ääres palju taimekultuure.
        
        Põhilised keskkonnaprobleemid on ülekarjatamine, mis põhjustab metsade hävimise, ning järjest suurenev turismiäri, mis on mereäärsed kalurikülad asendanud kuurortidega ning hotellidega.
        
        Veestik: Kuiv, kuni 400 mm sademeid. Seega pole jõgesid ning järvi kuigi palju.
- - - - Rohtlates haritakse palju põllumaid, kuna seal on viljakad mustmullad.
        
        Rohtlad kannatavad üleväetamise ja harimise all. Samuti on suureks probleemiks rohtlates raskesõidukitega liikumine, pinnas ei taastu sealt piisavalt kiirelt ja roomikute jäljed jäävad mitmeteks aastateks nähtavale.
        
        Veestik: jõed on rohtlates veevaesed, põhjavesi asub sügaval. Enamuse aastast on jõed kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge. Kui puud üldse kunagi rohtlas kasvavad, siis teevad nad seda jõgede/järvede ääres.
- - - - Põhilised probleemid on: Veekogude reostumine, Tööstusjäätmed ning veeressurside ammendumine.
        
        Inimesed tegelevad peamiselt töötleva tööstuse, kõrgtehnoloogiaga, põllumajanduse ning metsandusega.
        
        Veestik: Jõgede ja järvede hulk parasvõõtme metsaalal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise.