Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Psühholoogia (Tähtsad tegelased (Lev Võgotski (Lähime arengu tsoon…
Psühholoogia
Tähtsad tegelased
Lev Võgotski
Eksisteerib rida kitsamaid teadusvaldkondi, mis püüavad luua üldistavat teooriat
Unifitseeriva teooria loomine, mis on sisuliselt teadus valdkonnateadusest
On madalamad ja kõrgemad psüühilised protsessid. Madalad on arenenud evolutsiooni käigus ja on ühised näiteks primaatidega. Kõrgemad psüühilised protsessid (märgilised, instrumentaalsed) on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud.(sini-must-valge lipp ei ütle loomadele ja lindudele midagi)
Lähime arengu tsoon
Õpetaja peab püüdma anda midagi sellist mis baseerub eelmisel kogemusel ja oleks natuke raskem. Peab märkama lapse valmidust, potentsiaali. Mida rohkem lapsega tegeletakse (filmid, raamatud mida koos vaadatakse ja loetakse) on järgmise lähima arengutsooni loomine. Isik ise peab ka tahtma õppida, saab luua ainult keskkonna kus õppida. Peab olema keegi kes pidevalt aitab.
-
Sigmund Freud (Klassikaline psühhoanalüüs)- Struktuune isiksuseteooria. Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel.
ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud.
EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb välismaailmaga. Üritab olla moraalne. (kaitsemehhanismid nt. eitamine)
SUPER EGO - ülimina (sisaldab internaliseeritud e. omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana „kui teed niis, siis on naa “.Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne. Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga.
-
John Locke
Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi assotsiatsioonide ja kogemuste. Assotsiatsioon->tunne, mõte->arengu nimel kasutamine.
Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks.
Tasu ja karistus - Inimene õpib läbi tasu ja karistuse, kergem läbi kasu. Kasu on see mis inimese jaoks on väärtuslik.
Jean - Jacques Rousseau
Loodusliku, naturalistliku kasvatuse pooldaja- naivism- in areng tuleneb kaasasündinud protsessidest, mis ennustavad käitumist. Lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia.
Arengustaadiumid
1.Imikustaadium (sünd-2.a) –kogeb meelte abil meeldivat ja ebameeldivat ->dualism
2.Varane lapsepõlv (2-12)- ise hakkamasaamise periood, laps hakkab põhjuseid taipama
3.Hiline lapsepõlv (12-15)- laps suudab lahendada ka abstraktseid/teaduslikke
probleeme, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist.
4.Noorus (15-...)
-
Haeckel
Tema väitis, et ontogenees kordab fülogeneesi, ehk loote areng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. Ehk siis loode läbib sellised etapid, mida elusloodus on on läbinud oma arengul amööbist inimeseni.
Tänapäevane seletus on see, et need sarnasused embrüote vahel peegeldavad bioloogilisi struktuure ja mitte enam.
W. Stern
Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / (kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Õppimine on seotud uudishimuga
-
J. Mark Baldwin
Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest
refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest.
-
Margaret Mahler
Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena
Sündides psüühiliselt eikeegi, tal on suur hulk valmidusi ja ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis „Mina“ e. isiksuseosa , mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. MINA hakkavad kujundama vastastikused suhted imiku ja hoidja vahel.
Albert Bandura
Sotsiaalse õppimise teooria - Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on ebapiisavad ning et paljud aspektid inimese käitumise juures on õpitud teistelt inimestelt.
-
Jean Piaget
Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni. Liikumine läbi erinevate staadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest.
Pidev kohandumine (kui praktika ei vasta ootustele). Pidev püüd säilitada tasakaalu selle vahel mis nende arvates peaks juhtuma ja mis tegelikult juhtub. Et tasakaalu saavtuda peab olema tasakaalutuses. See protsess kestab terve elu. Inimene õpib ainult valusatest ja ebamugavatest olukordadest/hetkedest.
-
Lawrence Kohlberg
-
Teooria põhiideeks on see, et oluline pole mitte laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas.
-
-
Karen Danielson Horney (Kultuuriline psühhoanalüüs) Intelektuaalse feminismi algataha. Igal organismil kalduvus liikuda eneseteostuse poole
-
Erich Fromm - (sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine) Alateadvuse roll pole nii suur, inimest juhib kultuuris ja tsivilatsioonis olev.
-
-
-
-
-
-
Psüühika
-
-
vajadus - sisaldab muutuva keskkonna kohanemiseks vajalikku infot esilekutsutava organismi või keskkonna muutuse kohta
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Psühholoogia suunad
Kognitiivne psühholoogia
-
Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus. Põhjuseid mitut liiki, tuleb kirjeldada kõik. Kvalitatiivne
Põhivoolu psühholoogia ja kvalitatiivse psühholoogia segu. Sellel on puudused. Nt uuritakse kirjeldust, mitte nähtust ennast
Põhivoolu psühholoogia - põhjus-tagajärg seoste otsimine. Sündmused saab seada ahelasse. Kvantitatiivne. Võmaldab prognioosida sündmusi.
Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia - maailma iseloomustab pidev muutus sujuvad üleminekud ühest seisundist teise. Kvalitatiivne. Pole võimalik midagi sisukat öelda.
-
-