Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Töö muutuvast tähendusest Eestis ("Muutuv töö" ja "muutuv…
Töö muutuvast tähendusest Eestis
Tööturu seisukord
süvenev tööjõupuudus
palgatõususurve
ebastabiilne majanduskeskkond
kutsehariduse ebastabiilne tase
muutused professioonide sees
info-tehnoloogiaareng
"Tehnoloogiad määravad paljuski ära selle, millise kvalifikatsioonide ja pädevustega ning oskustega tööjõudu, erinevaid seadmeid ja töökorraldust töö vajab ja eeldab"
tööhõive lõhe
globaliseerumine ja migratsioon
tööjõu vananemine
Hariduse mõju tööturule
haridustaseme mõju tööstusriskile ja ametipositisioonile on keskmine Eestis
haridustaseme suhtelsielt nõrk mõju tööturule
kutsehariduse roll
õppijate vähene motiveeritus õppida/töötada
lõpetajate üldine vähene võimekus
viletsad võtme- ja üldpädevused
hariduse ekspansioon
"Kõrghariduse ekspansioon teeb kõrghariduse konverteerimise euks tööturul raskemaks. Kui tööturul ei toimu struktuureid muutuseid, millega kasvaks ka tippspetsialistide töökohtade arv, peab osa kõrgharidusega inimesi leppima tööga, mis ei vasta nende haridustasemele."
= vähenevad madalama haridusega töötajate võimalused tööturul
varase töö- ja/või elukogemuse roll kutsehariduse omandanute seas
"Lõpetamisest möödunud aastate ja edasiõppimise protsent on võrdelises seoses, ehk mida rohkem on aega möödas lõpetamisest, seda enam kutseharidusega inimesi näeb vajadust edasi õppida"
"Õppes osalemist mõjutavad oluliselt töö ja töökoha karakteristikud. Nii
formaal- kui ka mitteformaalõppes osalemine sõltub Eestis ametikoha oskustemahukusest,
Muutuv majandus
suur muutlikkus
majandusbuumi ja kriisi mõjud
Eesti majanduse olulisemad märksõnad on välisturg ja teadmistepõhine majandus
sund efektiivsemalt toota, korrastada tootlikkust
"Märkimisväärseid struktuurimuutuseid pole Eesti majanduses peale majanduskriisi toimunud. Kirjeldada saab majandust pigem kui jätkusuutmatute tegevuste lõpetamisena, kui uute ja suurema lisandväärtusega tegevuste juurdetekikimisena"
teadmistepõhise majanduse poole liikumine on nõrk, arendustegevus ülikoolide tasandil
"Eestis on inimestel oskusi rohkem kui tööturul neile
rakendust."
=
"Kui ei ole piisavalt oskustemahukaid töökohti, siis ei ole tööandjatel vajadust pakkuda õpet ja töötajatel vajadust omandada täiendavaid oskusi"
"Muutuv töö" ja "muutuv maailm"
institutsionaliseeritud töö muutumine
tööandjate nõuete muutumine töötajale
"Eilse kvalifikatsiooniga ei ole võimalik sama tööd ära teha homsel tööturul"
orienteeritus tööprotsessile kui tervikule, mitte vaid tööülesannete täitmisele
ajakasutuse paindlikkus
kooskõlastatud meeskondlik tegevus, projektitööd
"Teiseneb elukutsete sisu: senistele kutseoskustele ja tööalastele teadmistele lisandub järjest uusi, mida nõuab uus töökorraldus, muutunud töökeskkond ja ametiala laienev profiil kui muutunud tööjaotuse tulemus."
“pädevuse roostetamine”: kaua võib töövõtja olla töökohast eemal säilitamaks/kaotamaks kutsepädevust
personaalse pädevuse arendamine ->
keeping things moving
ehk töö kui isikliku elustandardi loomise vahend
uued tehnoloogiad nõuavad enamat kui vaid asjatundjat
kahaneb turu arengu kalkuleeritavus, seega muutub tööjõu kvalifikatsiooninõudlus
Sotsiaalse pädevuse kui võtmekvalifikatsiooni kasvav olulisus
• eneserefleksioonivõime,
• sotsiaalse diagnoosi võime,
• läbirääkimisoskus,
• valmidus meeskonnatööks,
• tööprotsessi reguleerimisvõime,
• organisatsioonikompetents,
• kommunikatsioonivalmidus uue meediaga.
"Pädevusarendus autonoomse tegevusalana seob haridust (eeskätt jätkuõpet) uute nõuetega töövõtjale ning organisatsioonide kasvava osaga elukestva õppe motiveerimisel. Haridus- ja hõivesüsteemide seostamiseks rakendatavad instrumendid toimivad pädevusarenduse eesmärgil. Pädevuste arendamise üle toimuva keskne teema on töökoht kui õpipaik (
the workplace as a place for learning
)"
õpisoodne töö (
learning-conductive work
), oskuste kujunemine (
skillcreation
) ja pädevusarendus (
Kompetenzentwicklung
)
Konkurents, mobiilsus, identiteet, kohanemine, töö subjektne tähendus (individuaalsed strateegiad)
tööindividualism
seab prioriteetide hulka personaalse sõltumatuse, pädevuse, osaluse ja kaasarääkimisvõimaluse, mis osutuvad olulisemaks traditsioonilisest distsiplineerituse, kohusetundlikkuse ja kuulekuse väärtustamisest
töö enda tähenduse nõrgenemine (madalam riski ja vastutuse tahe, seega ka madalam inimtöö vajaduse kahanemine, kapitalivajaduse kasv)