Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Leht- ja segamets ning okasmets :fire::fire: (ERINEVUSED (Leht- ja…
Leht- ja segamets ning okasmets :fire::fire:
SARNASUSED
Leht- ja segametsades kasvavad mõlemas lehtpuud
Sega- ja okasmetsades kasvavad mõlemas okaspuud.
Kõik 3 asuvad peamiselt põhjapoolkeral
Leht- ja segametsades on madalematest puudest ja põõsastest esindatud: toomingas ja sarapuu.
Kõigis kolmes magavad osad loomad talveund.
Kõigis kolmes on imetajaid.
ERINEVUSED
Leht- ja segametsad asuvad okasmetsadest lõuna pool.
Lehtmetsades on peamiselt viljakad viljakad pruunmullad.
Segametsades on leetmullad ja pruunmullad
Okasmetsades on leedemullad
Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv.
Leht- ja segametsades on mereline paraskliima.
Lehtmetsades on kõige viljakamad mullad. Okasmetsades on kõige vähem viljakamad mullad. Segametsa muldade viljakus jääb nende 2 vahele.
Okasmetsades on palju kiskjaid.
Leht- ja segametsades on on tihedam inimnasustus, sest seal on eluks soodsamad tingimused.
Okasmetsades on hõredam inimasustus, sest seal on karmid talved ja jahe suvi.
https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-okasmetsad-ja-nende-majandamine/
OKASMETS
Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas Siberist Tiibeti mägismaani ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast.
LOOMASTIK: Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veerežiimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Laubwald_8_Juni_2003.JPG
LEHTMETS
Lehtmets on metsatüüp, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Lehtmetsad jaotatakse laialehisteks ja kitsalehisteks metsadeks.
https://et.wikipedia.org/wiki/Segamets#/media/File:Mischwald_Herbst.jpg
SEGAMETS
Talvised temperatuurid
0- (-10), kohati kuni –20 kraadi
Valdavalt kamarleetmullad
Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi, kamarmuldi, pruunmuldi jne.
TÄHTSAIMAD TAIMED: KUUSK, KASK, HAAB, TAMM, PÄRN, SARAPUU, KIKKAPUU, PAAKSPUU, KULLERKUPP, SINILILL, JÄNESEKAPSAS, HARILIK TOOMINGAS, MUSTIKAS, SÕNAJALAD, POHL, HARILIK MAIKELLUKE, KULDKING, KÄRBSEÕIS
Suvised temperatuurid
10- 20 kraadi
Sademete hulk ja jaotus
500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel
Kliimavööde
Parasvööde
