Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Leht- ja segametsade ning okasmetsade erinevused ja sarnasused…
Leht- ja segametsade ning okasmetsade erinevused ja sarnasused
Okasmetsade erinevused
paiknemine
Venemaal peamiselt
mullad
Leedemullad
Happelised
Ilma mulla kamarata.
Puudub huumushorisont.
kliima
Jahedad ilmad ja seal on igikelts
taimestik
Alustaimestik liigivaene.
Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist.
Jagunemine
Tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) .
Heledaokkalisteks(mänd, lehis, seedermänd).
Palju on puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik) ja samblaid.
loomastik
Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid.
Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised.
Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veerežiimi.
keskonna probleemid
Tulekahjud
Vee reoste
Lageraided
Jagunemine
Tumetaiga
Heletaiga
Leht- ja segametsade erinevused
paiknemine
Asuvad peamiselt Euroopas ja Suur Järvistu ümbruses, Hiinas Suur-Hiina tasandikul ja Vähemal määral ka Uus-Meremaal.
kus paikneb kaardil.
kliima
soe ja niiske suvi
pehme talv
siin on kliima
loomastik
Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud (metskass, metssiga, metsnugis,punahirv). Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja
punahirved
Roherähn
taimestik
Taimestiku tunneb ära kiiresti leht- ja segametsadel, kuna nad värvuvad hästi kirevaks sügisel. Taimestik on liigirikkas. .Näiteks kasvavad seal: tamm, pöök, valgepöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan ja pähklipuu.
suhkruvaher
mullad
on pruunmullad mis on väga toitaineterikkad.
keskkonna probleemid
Kiskjaid ja jahiloomi on metsades väga suure küttimise tõttu väga väheks jäänud.
Inimtegevus
Asustus on tihe. Tasandikud on põlluharimiseks soodsad. Kasvatatakse nisu, rukist, otra, kartulit, rapsi, maisi ja suhkrupeeti. Kasvatatakse ka viinamarju. Tegeletakse ka kaevandusega.
Sarnasused
Paiknevad parasvöötmes
Kasvavad rinnetena.
Inimesed tegelevad kalastamisega.
