Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Failisüsteem (Võrgufailisüsteemid (NFS (NFS[17] (Network File System) on…

- - - - Failisüsteemid
        
        FAT
        
        Pikemalt artiklis Failipaigutustabel
        
        FAT16
        
        FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid.
        FAT32
        
        FAT32
        
        FAT32 on edasiarendus[8] FAT16-st. Peamine edasiminek on maksimaalse klastrite arvu suurendamine, mistõttu on võimalik kasutada partitsioone suurusega kuni 2 TB. Sarnaselt FAT16-ga on FAT32 erinevate operatsioonisüsteemide poolt hästi toetatud. Hea toe ja suure lubatud partitsiooni suuruse tõttu eelistavad seda failisüsteemi ka mälupulkade ja mälukaartide tootjad – enamus müüdavatest mälupulkadest ja -kaartidest on vormindatud FAT32-failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang – 4 GiB.
        
        NTFS
        
        NTFS (New Technology File System) on Microsofti väljatöötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT-failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst[9] ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFS-i täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OS-ile kui ka Linuxile olemas tasuta tarkvara ntfs-3g[10], mis suudab NTFS-failisüsteeme lugeda ja kirjutada.
        NTFS uuendused[11] võrreldes FAT-iga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiatribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16 EB).
- - - - Klaster on mingi täisarvuline hulk kõvakettal järjestikuliselt asuvaid sektoreid, 512 baidise sektori puhul on levinumad klastri suurused baitides 2048 (4x512), 4096 (8x512), 8192 (16x512), 16384 (32x512) ja 32768 (64x512).
        
        Suurema klastri kasutamisel väheneb suuremate failide puhul fragmentatsioon, kuid väiksemate failide puhul suureneb raisatud ruum (slack) – kui fail on väiksem, kui klastri suurus, ei täideta klastris vabaks jäänud ruumi uue failiga, vaid see jääbki tühjaks.
        
        Kui fail on suurem, kui klastri suurus, jaotub fail mitmesse klastrisse.
- - - - Teine tähtis erinevus failisüsteemide juures on suur- ja väiketähtede eristamine. Windowsi failisüsteemid ei erista suur- ja väiketähti, Unixi-laadsed süsteemid eristavad[
- - - - Fragmentatsioon on nähtus, kus andmed ei ole paigutatud järjestikuliselt, vaid mitmes tükis füüsilise salvestusseadme eri piirkondades.
        
        See esineb tavaliselt siis, kui on täidetud järgnevad tingimused: 1) partitsioonil on vähe vaba ruumi; 2) partitsioonil on palju faile ning kustutatud faile.
        
        Uue faili salvestamisel valitakse vaba piirkond, mis võib olla ka piirkond, mis on vabastatud mõne faili kustutamisega. Kui uus fail on suurem, kui kustutatud fail, ei mahu ta piirkonda ära ning fail tuleb jaotada tükkideks, proovides ülejäänud faili mõnda teise vabasse piirkonda paigutada
        
        Fragmentatsiooniga võitlemiseks tuleb faile füüsilisel salvestusseadmel ümber paigutada – väiksed vabad piirkonnad täidetakse väikeste eelnevalt hõredalt paigutatud failidega ning sellega vabastatakse suuremaid piirkondasi suuremate failide jaoks.
- - - - HFS+
        
        HFS Plus on Apple'i väljatöötatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling[16]. HFS+ lubab failinimesid pikkusega kuni 255 tähemärki ning salvestab nimesid UTF-16 kodeeringus. Toetatud on ka UNIX-stiilis failide ligipääsuõigused ja ACL ligipääsuõigused. HFS+ oskavad lugeda nii Mac OS, Linux kui ka Windows (MacDrive või Bootcamp driveritega).