Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
(1934-1939 (RIIGIPÖÖRE Konstantin-Päts-kõnet-pidamas (aastal vallandunud…
1934-1939
RIIGIPÖÖRE
- aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse.
-
vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti
-
Sellega süvenes rahva rahulolematus, kõiges hakati süüdistama poliitikuid.
Väljapääsuna nähti Põhiseaduse muutmist nii, et Eesti saaks tugeva presidendi, kes omaks kontrolli erakondade üle.
Põhiseaduse muutmist nõudsid vabadussõjalased ehk vapsid
Hääletustulemuste selgudes astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus tagasi ja astus ametisse sisuliselt ajutine valitsus K. Pätsi juhtimisel, kellest sai peaminister riigivanema ülesannetes.
-
- aastal pandi hääletusele vabadussõjalasate uus põhiseaduse projekt, mille kohaselt pidi kogu võimutäius riigis koonduma presidendi kätte.
-
-
Teravnesid vastuolud, rünnakud ja skandaalid erakondade vahel.
-
Vapsidega liitus teisi rahulolematuid kuni Eesti Vabadussõjalaste Liidust sai Eesti suurim poliitiline organisatsioon.
-
-
VAIKIV AJASTU
K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme
-
ainus lubatud poliitiline organisatsioon oli Isamaaliit, mis pidi koondama kõik valitsuse suunda pooldavad kodanikud
-
-
riigi kontroll kehtestati kõikide elualade, ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kiriku üle
Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel.
1938 a. PÕHISEADUS
-
-
-
1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat
-
1919-1934
PÕHISEADUS, ISELOOMULIKUD JOONED
Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant.
Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu.
-
Neil aastail kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid).
Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi.