Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

(1934-1939 (RIIGIPÖÖRE Konstantin-Päts-kõnet-pidamas (aastal vallandunud…

- - - - kasvas tööpuudus
      - vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti
      - langes elatustase
      - Sellega süvenes rahva rahulolematus, kõiges hakati süüdistama poliitikuid.
        
        Väljapääsuna nähti Põhiseaduse muutmist nii, et Eesti saaks tugeva presidendi, kes omaks kontrolli erakondade üle.
        
        Põhiseaduse muutmist nõudsid vabadussõjalased ehk vapsid
        
        Hääletustulemuste selgudes astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus tagasi ja astus ametisse sisuliselt ajutine valitsus K. Pätsi juhtimisel, kellest sai peaminister riigivanema ülesannetes.
        
        aastal pandi hääletusele vabadussõjalasate uus põhiseaduse projekt, mille kohaselt pidi kogu võimutäius riigis koonduma presidendi kätte.
        
        Hakkasid levima kuuldused kavandatavast riigipöördest.
        
        Teravnesid vastuolud, rünnakud ja skandaalid erakondade vahel.
        
        Vapsidega liitus teisi rahulolematuid kuni Eesti Vabadussõjalaste Liidust sai Eesti suurim poliitiline organisatsioon.
        
        12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre
        
        kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis
        
        suleti vapside organisatsioonid
        
        vangistati 400 vapsi
        
        valimised lükati edasi
        
        aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas “Vaikiv ajastu”
        
        Vapsid olid rahva seas väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu.
  - - - 1935 keelustas erakondade tegevuse
      - ainus lubatud poliitiline organisatsioon oli Isamaaliit, mis pidi koondama kõik valitsuse suunda pooldavad kodanikud
      - ajakirjandus allutati tsensuurile
      - paljud ajalehed suleti
      - riigi kontroll kehtestati kõikide elualade, ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kiriku üle
      - Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel.
        
        1938 a. PÕHISEADUS
        
        seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht
        
        Parlament muudeti kahekojaliseks
        
        Presidendil oli õigus parlament laiali saata
        
        1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat
        
        olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena