Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Maareform (sisu ja mõju ühiskonnas) (Läbi kaose eduni (Tänu värskete…
Maareform (sisu ja mõju ühiskonnas)
Esialgu tekkis kaos
Seni efektiivsed tootmisüksused lammutatati
Tekkisid esialgu jõuetud väiketalud
Algus oli tihti uusasunikele raske, kuna enamjaolt alustati täiesti tühjalt kohalt
Loodi
maaseadus
, mis likvideeris senise seisusliku (ehk mõisnike) maaomandi ning jagas suure osa sellest Eesti Vabariigi eest võitlenutele.
Tekkisid uued väiketalud, mis esialgu tundusid eelneva ja suurema toodangu kõrval majanduslikult ebaefektiivsemad, kuid mis ajapikku hakkasid majandusele kasuks olema.
Mõisamaadest moodustati umbes
56 200
asunikutalu, korrastati
23 700
varasema renditalu maakasutust ning laiendati
14 500
väikemajapidamist.
Esmajärgus said maad Vabadussõjas silmapaistvamad sõjamehed, siis ülejäänud soovijad
Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed.
Läbi kaose eduni
Tänu värskete maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järele
Pikemas perspektiivis andis Eestile poliitilise tugevuse ning tagas ka majandusliku efektiivsuse
Kadusid varasemad vastuolud mõisnike ja talupoegade vahel
Tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht
Kuna talupojad olid igas mõttes noore riigi selgrooks, vajas nende olukord esmajärjekorras parandamist.
Noor riik võttis ühe esimese suurema ülesandena ette maareformi läbiviimise. See tähendas mõisamaade võõrandamist ning talude loomist.
Üks tähtsaimaid isikuid selle läbiviimisel oli
Theodor Pool
.
Pooli seisukoht oli, et maad tuleb anda neile, kes seda ise harima hakkavad, vältides maaga hangeldamist.
Maa anti talupoegadele tähtajaliselt rendile ja kui maa saaja oli krundile ehitanud maja ja lauda, siis müüdi talu talle. Pooli süsteem toimis.
Tagantjärgi on hinnatud, et Pool oli reformijana edukas, sest suutis panna üheskoos kiirelt, kuid läbimõeldult tööle nii oma ministeeriumi kui ka omavalitsused.
Reform puudutas ligi 2/3 maarahvast.
aastal oli loetluse andmetel Eestis ligi 140 000 talu suurusega 22,7 hektarit
