Maareform (sisu ja mõju ühiskonnas)
Esialgu tekkis kaos
Loodi maaseadus, mis likvideeris senise seisusliku (ehk mõisnike) maaomandi ning jagas suure osa sellest Eesti Vabariigi eest võitlenutele.
Seni efektiivsed tootmisüksused lammutatati
Tekkisid uued väiketalud, mis esialgu tundusid eelneva ja suurema toodangu kõrval majanduslikult ebaefektiivsemad, kuid mis ajapikku hakkasid majandusele kasuks olema.
Tekkisid esialgu jõuetud väiketalud
Mõisamaadest moodustati umbes 56 200 asunikutalu, korrastati 23 700 varasema renditalu maakasutust ning laiendati 14 500 väikemajapidamist.
Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed.
Esmajärgus said maad Vabadussõjas silmapaistvamad sõjamehed, siis ülejäänud soovijad
Algus oli tihti uusasunikele raske, kuna enamjaolt alustati täiesti tühjalt kohalt
Läbi kaose eduni
Tänu värskete maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järele
Pikemas perspektiivis andis Eestile poliitilise tugevuse ning tagas ka majandusliku efektiivsuse
Kuna talupojad olid igas mõttes noore riigi selgrooks, vajas nende olukord esmajärjekorras parandamist.
Kadusid varasemad vastuolud mõisnike ja talupoegade vahel
Tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht
Noor riik võttis ühe esimese suurema ülesandena ette maareformi läbiviimise. See tähendas mõisamaade võõrandamist ning talude loomist.
Üks tähtsaimaid isikuid selle läbiviimisel oli Theodor Pool.
Pooli seisukoht oli, et maad tuleb anda neile, kes seda ise harima hakkavad, vältides maaga hangeldamist.
Maa anti talupoegadele tähtajaliselt rendile ja kui maa saaja oli krundile ehitanud maja ja lauda, siis müüdi talu talle. Pooli süsteem toimis.
Tagantjärgi on hinnatud, et Pool oli reformijana edukas, sest suutis panna üheskoos kiirelt, kuid läbimõeldult tööle nii oma ministeeriumi kui ka omavalitsused.
Reform puudutas ligi 2/3 maarahvast.
- aastal oli loetluse andmetel Eestis ligi 140 000 talu suurusega 22,7 hektarit