Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Roomajad (Rästik (Vipera berus) (Rästik on III astme looduskaitse all…
Roomajad
Rästik
(Vipera berus)
Rästikute eluiga on 14-15 aastat
Rästik on III astme looduskaitse all
Rästikute arvukust vähendab kultuurmaastike pealtung ning inimtegevus.
Pilt 13
Rästik võib kasvada kuni 75 cm pikkuseks
.
Pruunikas rästik
Pilt 15
Hallikas rästik
Menüüsse kuuluvad väiksemad närilised, konnad, pesast alla kukkunud linnupojad, vaskussid, sisalikud.
Nooremad rästikud söövad ka nälkjaid, putukaid ja vihmausse.
Talvitumine: Septembrist-oktoobrist kuni aprillini on rästikud talveunes
. Ka nemad on tahtmatud üürnikud näriliste urgudes ja heinakuhjades.
Rästikud on levinud üle Eesti
, kuid erineva arvukusega.
Rästikud on paiksed loomad,
kes üldiselt oma elupaigast ei lahku. Seepärast ongi rästikutega probleeme, kui nad oma koloonia teie maja lähedusse loovad.
Pilt 16
Kuidas rästikut ära tunda? Rästik on pruunikas-hallikat värvi madu, piki tema selga kulgeb tume siksakiline triip.
Enesekaitse: Rästikud on mürgised maod, nad ohustavad ka inimesi. Rästikud hammustavad vaid juhul, kui neile on peale astutud või proovitakse teda kätte võtta.
Hoolimata inimeste arvamusest, kardab rästik (nagu ka kõik teised läänemaa roomajad) inimest
. Rästik tunneb inimeste sammudest tekkinud maa võnkeid ning proovib kiirelt ära roomata.
Häda korral suudab rästik ka puu otsa ronida, et ennast varjata. Rästik ei ründa oma saaki puu otsast.
Pilt 17
Rästikud peavad jahti tavaliselt videvikus ning on kõige aktiivsemad öö esimestel pooltel.
Rästikutele meeldib ennast ka päikese käes kivi peal soojendada. Seepärast kohataksegi rästikuid rannas kivide peal.
Päeval on rästikud uimased ja loiud.
Pärast edukat jahti ei välju rästikud oma peidupaigast paar päeva.
Paaritumine: Pulmamängud toimuvad 2-3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni.
Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad.
Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod.
Huvitav fakt:
Rästikud muutuvad üle aja mürgisemaks. Rästikute mürgi hulk mürginäärmetes oleneb sellest, kui kaua aega pole rästik hammustanud.
Pilt 11
Rästikute vaenlased - madukotkas, hiireviu, vares, harakas, jahifaasan, toonekurg, mäger, tuhkur, rebane, siil ja kass
Pilt 14
Nastik
(Natrix natrix)
Keskmine nastik võib kasvada kuni 150 cm pikkuseks
Pilt 5
Nastik on kolmanda astme looduskaitse all
,
nastiku arvukust vähendab samuti inimtegevus, elupaikade hävimine ning lageraie.
Välimus: Pea on must, keha on ka üldiselt must, võib olla ka tumeroheline ning mustade laikudega. Kõhu alt on nastik üldiselt valge
Pilt 9
Kuidas nastikut looduses ära tunda?
Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged
. Ainukene erand on Saaremaal, kus võib kohata ka ilma laikudeta nastikut.
Nastik elab Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ning rannikul kuni Pirita jõeni.
Nastiku eluiga
on
20-23 aastat
Enesekaitse:
Nastikul ei ole surmavat mürki
, aga siiski võib nastik inimest hammustada, tavaliselt
nastik lihtsalt lööb inimest peaga
.
Pilt 7
Nastikul on palju vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised.
Liigikaaslane rästik nastikut ei ohusta. Nastikud ja rästikud võivad ka talvituspaiku jagada
Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid.
Nastikud alustavad paaritumist pärast esimest nahavahetust, umbes aprillis
.
Paaritumiseks kogunevad nastikud suurtesse "rühmadesse"
kus on rohkem isaseid kui emaseid.
Pilt 8
Talvituma hakkavad nastikud öökülmade saabudes, ehk siis oktoobris või novembris
Nastik suudab ka ujuda ning vee alla minna, samuti suudab nastik puu otsa ronida.
Pilt 6
Nastik elab niisketel ja märgadel aladel, nagu metsad, niidud, tiigikaldad jne
.
Nastikule sobivad ka rabad ning Lääne-Eesti rannad.
Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja väga harva -kalu. Nende menüüst võib leida ka sisalikud ja hiired, vahel isegi linnupojad.
Kõige aktiivsemad on nastikud valgel ajal
, neile meeldib ennast ka kivide peal soojendada.
Vaskuss
(Anguis fragilis)
Levik Eestis
:
Vaskuss on väga hõredalt levinud liik Eestis
.
Pilt 4
Eluiga
: 20-50 aastat (vangistuses) ja üle 20 aasta looduses.
Vaskuss ei ole madu, vaid hoopis jalutu sisalik
Vaskuss võib kasvada kuni 60 cm pikkuseks
Välimus
:
Keha küljed ja kõht võivad olla mustjaspruunid või siis täiest mustad, selg on märgatavalt heledam, kas siis pruun või pronksjas
Pilt 2
Tegutseb
:
Videvikus ja öösel
,
päeval varjab end kõdunenud kändudes, puutüvedes või isegi sipelgapesades
Enesekaitse
: Vaskuss suudab enda saba lahti lasta, nagu sisalikud ikka.
Vaskussil ei ole surmavat mürki
, seega inimesele vaskuss ohtlik ei ole.
Vaenlased
:
Rebane ja nugis
,
röövlinnud, kured, rästikud ning inimasulates kodukassid
Rästik
Pilt 1
Talvitumine
:
Talvel on vaskussid talveunes
,
oma pesa leiavad nad kõdunenud kändudes või asustavad näriliste urgusid.
Talvitumine
algab
septembri lõpus
või
oktoobri alguses
Vaskuss on kolmanda kategooria looduskaitse all
, vaskussi arvukust vähendab
elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine nagu näiteks lageraie ja metsa tulekahjud.
Pesitseb
:
Niisketes või kuivades metsades
lehtede all; võib elada ka
põldudel ning aedades
.
Vaskuss toitub tigudest, vihmaussidest, putukatest, nälkjatest ja ämblikutest
.
Levik
:
Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud
,
neid võib kohata Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias, aga ka Aasias
.
Pilt 3
Kuidas vaskussi ära tunda? Vaskuss on üldiselt sama tooni üle kogu keha, isastel täiskasvanud loomadel võib selja peal näha ka siniseid laike
.
Vaskussid
alustavad paaritumist
juba aprillis
, munade viljastumine toimub alles mais.
Munade areng toimub emaslooma kehas 3-4 kuud
, suve lõpuks sünnitab ta
6-12 elusat vaskussilast
. Pojad sünnivad läbipaistvas kestas, millest vabanevad koheselt
Kontrolli oma teadmisi siin:
[Test]
(
https://quizlet.com/_5bp2nk
)
Kasutatud allikad:
NASTIK:
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Nastik
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=85
RÄSTIK
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_r%C3%A4stik
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.htm
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=88
VASKUSS
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/ANGFRA2.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Vaskuss
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=89
PILDID ON KÕIK PÄRIT GOOGLIST!!
Piltide allikad:
Pilt 1
https://mehele.ohtuleht.ee/593345/rastik-rundas-kohvikus-last
Pilt 2
https://et.wikipedia.org/wiki/Vaskuss#/media/File:Anguidae.jpg
Pilt 3
https://et.wikipedia.org/wiki/Vaskuss#/media/File:1024_Blindschleiche-1677.jpg
Pilt 4
Kristjan Adojaan
Pilt 5
Thomas Brown
Pilt 6
https://et.wikipedia.org/wiki/Nastik#/media/File:Usmij%C3%A4rven_rantak%C3%A4%C3%A4rme.jpg
Pilt 7
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_maod_teelekepler.htm
Pilt 8
http://www.laanlane.ee/2016/04/11/tiiu-kammiste-fotod-pulmamangudega-alustanud-nastikutest/
Pilt 9
https://et.wikipedia.org/wiki/Nastik#/media/File:Ringelnatter_(Natrix_natrix)_3.jpg
Pilt 10
https://et.wikipedia.org/wiki/Nastik#/media/File:Natrix_natrix1.jpg
Pilt 11
http://www.12kuud.net/web/index.php?id=3128&author=MartinK
Pilt 12
http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Harilik_r%C3%A4stik
Pilt 13
Tiit Hunt
Pilt 14
https://www.ohtuleht.ee/384680/rastik-salvas-pisitudrukut-koduaias
Pilt 15
http://www.naturephoto-cz.com/harilik-rastik-picture_et-619.html
Pilt 16
http://www.kalale.ee/galerii/237B
Pilt 17
https://fotokala.ee/baas.php?aktsioon=kategooriad&pilt=18089
Pilt 10
Pilt 14