Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
ELUOLU JA INIMSUSVASTASED KURITEOD (Inimsusevastased kuriteod (Armeenia…
ELUOLU JA INIMSUSVASTASED KURITEOD
Eluolu I maailmasõja ajal
Muutused ühiskonnas
Suuremad muutused, kui esialgu arvati
Kurnas sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende
füüsilise ja vaimse jõu
viimase piirini
Pingutustele vaatamata langes elatustase järsult, tekkis
toidupuudus
ning levisid
epideemiad
Mõnigi riik varises sõja tõttu kokku
Mõnedki riigid varisesid sõja tõttu kokku
Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama
deserteerumine
rindelt
Naised olid
aastateks lahutatud oma meestest
ning pidid ise hakkama saama
Pere eest hoolitsemise kõrval tuli neil ära teha ka see töö, mida varem tegid mehed
Kõik see aitas lõppkokkuvõttes oluliselt kaasa
naiste iseseisvumisele
ning
võrdsete õiguste saavutamisele
meestega
Sõja tõttu varises senine
liberaalne
maailmapilt kokku
Inimestele tundus, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama
Samal ajal suurendas sõda olulisel määral
sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid
Ühiskonnas levisid
vasakpoolsed
vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju
Uut hoogu sai sõja puhkemisest
rahvuslik vabadusvõitlus
Muutused majanduses
Pea kõikides sõdivates riikides
suurenes
järsult riigi osa majanduses
Majanduselu
hakati reguleerima
, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast
Riigi kätte läks ka
kontroll ressursside jaotamise üle
Kiirelt kasavas
maksukoormus
, mis tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja ning ümberjaotajana veelgi
Muutused igapäevaelus
Ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellegi ka
piisavalt varusid
Inimesed pidiid piirama kalatoodete ja munade, samuti suhkru ja kartuli tarbimist
Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma
ersatskaupu
Puudus kasvas ning
1917.aastal
algas nälg, millele lisandusid epideemiad
Sõja populaarsus
vähenes kiiresti
pea kõikides riikides
Ainsana ei andnud raskused tunda
USA-s
Eriti raske olukord oli
Venemaal
Oma ressursside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonna majajäämus ning nõrg organiseeritus viisid aga riigi nii suurtesse raskustesse, et neid ei suudetud enam ületada
Muutused sõjatehnikas
Tõi kaasa endaga
tehnika kiire arengu
Palju liikus edasi
keematööstus
(täiustati pea kõiki relvaliike)
Suur hüpe mereväes, lennunduses ning soomusrelvade alal
Mereväes puudutas eelkõige seni väheväärtuslikuks peetud
allveelaevastiku arengut
Kiiresti arenens lennuvägi
Kui sõda edenes, muutus lennuvägi järjest tähtsamaks ka lahingutes
Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega
Muutused sõjapidamise viisis
Valdavaks kujunes
positsioonisõda
Seda põhjustas sõjanduses selleks ajaks väljakujunenud olukord (kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad)
Olukord muutus hiljem, peamiselt pärast
tankide kasutuselevõttu
Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja
suurt armeed
(et rindejoont pidevalt mehitada)
Sellise armee varustamine
relvade, laskemoona ja toiduainetega
oli võimalik vaid
arenenud industriaalühiskonnas
Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele kaevikute liini koos
kuulipildujatepesade ja suurtükipositsioonidega
Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul
suure kaotusega
Inimsusevastased kuriteod
Genotsiid
on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise, usulise osaline või täielik häving.
Pogromm
on vähemusrahvusvastane rüüsterünnak
Armeenia genotsiid
24.aprill.1915-1917
nimetatakse Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist ja deporteerimist Esimese maailmasõja päevil
Hinnanguline hukkunute arv 600 000 kuni 1 500 000
Türgi keeldub tänaseni Armeenia genotsiidi tunnistamast
Juudiprogrammid
Vene vägede edasitungi Austria-Ungari territooriumile saatsid verised juudiprogrammid ehk arveteõiendamine kohaliku juudi elanikkonnaga
Juute süüdistati spioneerimises vastase kasuks
Vangide kohtlemine
Sõjavangide õiguslikku staatust reguleeris 1899. aasta Haagi konventsioon, mida täiendati 1907. aastal. Konventsioon nägi ette, et vangide ülalpidamist korraldab vaenumaa riigivõim
Haagi konventsioon
Konverents kohtus
18. maist 29. juulini 1899
ja sellest võttis osa
26
riiki.
Eesmärgid:
sõjaväe ja relvastuse koguste
piiramine
;
Genfi 1864. aasta
konventsiooni põhimõtete kohaldamine meresõjale;
jõustumata jäänud Brüsseli 1874. aasta maasõja seaduste ja tavade deklaratsiooni ümber vaatamine.
Kuigi relvastuse piiramise eesmärki ei saavutatud, võttis konverents vastu sõja tavasid määratleva konventsiooni ja kolm deklaratsiooni: lämmatavate gaaside, laienevate kuulide ehk dumdumkuulide ja õhupallidelt laske- või lõhkerelvade kasutamise keelustamiseks.
Samuti võeti vastu
rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise konventsioon
, millega loodi Alaline Vahekohus.
Okupatsioon ja vägivald Belgias
Eriti karmi okupatsioonirežiimi kehtestasid sakslased okupeeritud Belgias
Sealse vastupanuliikumise mahasurumiseks kasutasid sakslased julmi meetodeid, võttes hulgaliselt pantvange ning hukates neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest
Belgia majandus läks täielikult Saksa sõjamasina käsutusse.
Karistused sõjakuritegude eest
Kaotajad pidid vabastama sõjavangid vastutasuta
Loovutama suuremaosa relvadest sh ka allveelaevad
Loovutama suuremaosa raudteest
https://www.youtube.com/watch?v=a4aPMWLLlZQ
https://www.youtube.com/watch?v=9DZGe94LSjU
