Eluolu I Maailmasõja ajal ja inimsusevastased kuriteod
Muutused ühiskonnas
Juudipogrommid- arveteõiendamine juudi elanikkonnaga.
Armeenia genotsiid- jaotatud kahe riigi territooriumi vahel. Osa armeenlasi elas Vene impeeriumi koosseisus, teine osa, aga teisel pool piiri Türgi riigis. Sõja algul sai Türgi rängalt lüüa, tungides Venemaale kallale. (Praeguse Armeenia terroitooriumil) Türgi süüdistas selles Armeenlasi, et nad toetasid Vene vägesid, seega nad eemaldati Türgi sõjaväest ning saadeti tööpataljonidesse, kus nende elu tehti väga raskeks: neid peksti ja tapeti. Türgis võeti vastu seadused, kus armeenlasi võis küüditada ja nende varandust konfiskeerida. Ellujäänuid küüditati Süüria kõrbe. Tuhandeid inimesi hukkus ka nn näljamarssidel.
Muutused Majanduses
Rahvuslik vabadusvõitlus
Muutused igapäevaelus
Liberaase maailmapildi kokkuvarisemine
Inimesed pidid piirama kalatoodete, muna, kartuli ja suhkru tarbimist
Muutused sõjatehnikas
Genotsiid - rahvusliku, rassilise või usulise üksuse sihipärane täielik või osaline hävimine
Pogromm - vähemusrahvusevastane rüüsterünnak
Tankid
Kuulipildujad
appi
Allveelaevastiku areng
Vägivald Belgias
Karistused sõjakuritegude eest
Suurenes sallimatus muulaste vastu ning vähemusrahvuste olukord halvenes
Pärast I Maailmasõda sõjakuritegude eest ei karistatud, sest sellist rahvusvahelist seadust ei eksisteerinud.
Sõjas toime pandud kuritegusid ei uuritud, neis süüdistatud inimesi kohtu ette ei toodud ja sõja kaotanud riikide riigipeadel lubati eksiili minna.
Naised pidid aastaid ilma meesteta hakkama saama
Riigi osa majanduses suurenes
Okupandid, kes väidetavalt omaenda vägede öisest liikumisest oli paanikasse aetud, hakksaid karjuma "Snaiperid" ja panid seejärel põlema kvartalid ja hooned, kus arvasid asuvat snaiperid.
Liberaalne maailmapilt varises kokku sõja tõttu ja inimestele tundus, et nad ei saa ilma riigi abita hakkama
Riiklikud tellimused tasuti riigikassast (suurettevõtted said enamus tellimused, väikeettevõtted laostusid)
Majanduselu hakati reguleerima
sotsiaalsed pinged ja vastuolud suurenesid sõja tõttu
Kontroll ressursside üle läks riigile
Maksukoormuse kiire kasv
Süüdistati rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid
Muutused sõjapidamisviisides
Lennuvägi
Mürkgaasid
Positsioonisõda (kaevikud, punkrid)
Õhulaevad
Allveelaevad
Pärast kolmepäevast põletamist ja rüüstamist seisis ahervaremeis 230 000 köidet sisaldanud raamatukogu, hävitatud 1100 muud hoonet.
Esmatarbe kaubad (seep, kütus), piirati ja seati sisse karmid normid
209 tsiviilisikut tapeti ja 42 000 linnaelanikku vägivaldselt evakueeritud.
Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu, need pidid olema originaaliga võrreldes samasugused, kuid olid tegelikult maitsetud ja ebameeldivad
10 000 okupanti
Nälg ja epideemiad rüüstasid paljusid
Sõjapopulaarsus vähenes kõikides riikides
Haagi konventsioon
sõjaväe ja relvastuse koguste piiramine
Genfi 1864. aasta konventsiooni põhimõtete kohaldamine meresõjale
jõustumata jäänud Brüsseli 1874. aasta maasõja seaduste ja tavade deklaratsiooni ümber vaatamine