Eluolu I Maailmasõja ajal ja inimsusevastased kuriteod

Muutused ühiskonnas

Juudipogrommid- arveteõiendamine juudi elanikkonnaga.

Armeenia genotsiid- jaotatud kahe riigi territooriumi vahel. Osa armeenlasi elas Vene impeeriumi koosseisus, teine osa, aga teisel pool piiri Türgi riigis. Sõja algul sai Türgi rängalt lüüa, tungides Venemaale kallale. (Praeguse Armeenia terroitooriumil) Türgi süüdistas selles Armeenlasi, et nad toetasid Vene vägesid, seega nad eemaldati Türgi sõjaväest ning saadeti tööpataljonidesse, kus nende elu tehti väga raskeks: neid peksti ja tapeti. Türgis võeti vastu seadused, kus armeenlasi võis küüditada ja nende varandust konfiskeerida. Ellujäänuid küüditati Süüria kõrbe. Tuhandeid inimesi hukkus ka nn näljamarssidel.

Muutused Majanduses

Rahvuslik vabadusvõitlus

Muutused igapäevaelus

Liberaase maailmapildi kokkuvarisemine

Inimesed pidid piirama kalatoodete, muna, kartuli ja suhkru tarbimist

Muutused sõjatehnikas

Genotsiid - rahvusliku, rassilise või usulise üksuse sihipärane täielik või osaline hävimine

Pogromm - vähemusrahvusevastane rüüsterünnak

Tankid

Kuulipildujad

appi

Allveelaevastiku areng

Vägivald Belgias

Karistused sõjakuritegude eest

Suurenes sallimatus muulaste vastu ning vähemusrahvuste olukord halvenes

Pärast I Maailmasõda sõjakuritegude eest ei karistatud, sest sellist rahvusvahelist seadust ei eksisteerinud.

Sõjas toime pandud kuritegusid ei uuritud, neis süüdistatud inimesi kohtu ette ei toodud ja sõja kaotanud riikide riigipeadel lubati eksiili minna.

Naised pidid aastaid ilma meesteta hakkama saama

Riigi osa majanduses suurenes

Okupandid, kes väidetavalt omaenda vägede öisest liikumisest oli paanikasse aetud, hakksaid karjuma "Snaiperid" ja panid seejärel põlema kvartalid ja hooned, kus arvasid asuvat snaiperid.

Liberaalne maailmapilt varises kokku sõja tõttu ja inimestele tundus, et nad ei saa ilma riigi abita hakkama

Riiklikud tellimused tasuti riigikassast (suurettevõtted said enamus tellimused, väikeettevõtted laostusid)

Majanduselu hakati reguleerima

sotsiaalsed pinged ja vastuolud suurenesid sõja tõttu

Kontroll ressursside üle läks riigile

Maksukoormuse kiire kasv

Süüdistati rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid

Muutused sõjapidamisviisides

Lennuvägi

Mürkgaasid

Positsioonisõda (kaevikud, punkrid)

Õhulaevad

Allveelaevad

Pärast kolmepäevast põletamist ja rüüstamist seisis ahervaremeis 230 000 köidet sisaldanud raamatukogu, hävitatud 1100 muud hoonet.

Esmatarbe kaubad (seep, kütus), piirati ja seati sisse karmid normid

209 tsiviilisikut tapeti ja 42 000 linnaelanikku vägivaldselt evakueeritud.

Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu, need pidid olema originaaliga võrreldes samasugused, kuid olid tegelikult maitsetud ja ebameeldivad

10 000 okupanti

Nälg ja epideemiad rüüstasid paljusid

Sõjapopulaarsus vähenes kõikides riikides

Haagi konventsioon

sõjaväe ja relvastuse koguste piiramine

Genfi 1864. aasta konventsiooni põhimõtete kohaldamine meresõjale

jõustumata jäänud Brüsseli 1874. aasta maasõja seaduste ja tavade deklaratsiooni ümber vaatamine