Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Eluolu ja inimsusvastased kuriteod I maailmasõja ajal (KURITEOD (Armeenia…
Eluolu ja inimsusvastased kuriteod I maailmasõja ajal
KURITEOD
Juudiprogrammid
Vägivallaaktide kõrval korraldati aktsioone ka tervete rahvusgruppide vastu. Rünnaku alla langesid näiteks juudid.
Eriti aktiivselt osalesid juutide vastu suunatud programmides Vene üksused.
Austria-Ungari ning Saksa võimud pakkusid juutidele kaitset.
Haagi konventsioonid
Haagis võeti vastu resolutsioone, mis määrasid ära näiteks sõjavangide kohtlemise reeglid ning sõjakäigus okupeeritud territooriumitel toimuva.
Haagi konventsioonid olid asjalikud ning nende põhimõtted kehtivad tänapäevani.
Kokkuleppeid viidi ellu vaid valikuliselt.
Genotsiid
Genotsiid on rahvusliku, rassilise või usulise üksuse sihipärane täielik või osaline hävitamine.
Pogromm
Pogromm on vähemusrahvusevastane rüüsterünnak.
Armeenia genotsiid
Sõja algul tungisid Türgi väed Venemaale kallale, üritades hõivata praeguse Armeenia territooriumi, kuid said rängalt lüüa.
Armeenlased kõrvaldati Türgi sõjaväest ning saadeti tööpataljonidesse, kus nende elu tehti äärmiselt raskeks: neid peksti ja isegi tapeti. Terror laienes armeenlaste vastu üle Türgi.
Türgis võeti vastu seadused, mis võimaldasid Armeenia elanikkonda küüditada ja nende varandus konfiskeerida. Armeenlased Türgis hävitati peamiselt 1915. aasta jooksul peaaegu täielikult.
Vangide kohtlemine
Vangide inimlik kohtlemine mängis olulist osa ka vaenlasele suunatud propagandas.
Ameeriklased valmistasid alistunud sakslastele mõeldud rõõmsameelseid postkaarte, kuhu neil tuli vaid nimi alla kirjutada ja siis sugulasele saata, kus nad rääkisid sellest, et Ameerika armee annab vangidele sama toitu, mis oma sõduritele.
Okupatsioon ja vägivald
Belgia vastupanuliikumise mahasurumiseks kasutasid sakslased julmi meetodeid: nad võtsid hulgaliselt pantvange ning hukkasid neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest.
Belgia majandus läks täielikult Saksa sõjamasina käsutusse.
Sakslased rakendasid väga karme meetmeid: põletati terveid külasid ja linnu, tapeti naisi, lapsi ja vanureid.
Karistused sõjakuritegude eest
Pärast I maailmasõda sõjakuritegude eest ei karistatud, kuna sellist rahvusvahelist seadust polnud.
ELUOLU
Muutused sõjatehnikas
Toimus allveelaevastiku areng.
Märgatavalt arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike.
Väga kiiresti arenes lennuvägi.
Tankid.
Muutused sõjapidamisviisides
Valdavaks kujunes positsioonisõda, mis oli olukord sõjas, kus mõlemad pooled olid kaevunud, tugevalt kindlustatud positsioonidesse, kust nende väljalöömine oli väga raske.
Muutused ühiskonnas
Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Pere eest hoolitsemise kõrval tuli neil ära teha ka see töö, mida varem tegid mehed. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said nad aga tunduvalt vähem.
Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus.
Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju.
Muutused igapäevaelus
Prantsusmaa suutis end tänu naiste tööjõule ise ära toita. Inglismaal oli toiduainete varustus sõjaeelsel tasemel kuni 1917. aastani. Saksamaal ja Austrias pidid inimesed piirama kalatoodete ja munade, samuti suhkru ja kartuli tarbimist.
Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis olid maitsetud ja ebameeldivad.
aastal algas nälg, millele lisandusi epideemiad.
Muutused majanduses
Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Tellimusi anti peamiselt suurettevõtetele, mistõttu väikeettevõtted laostusid.
Riigi käes kontroll ressursside jaotamise üle.
Kiirelt kasvas maksukoormus.
